Uuring tõestas: Kreeka laeva vrakk ongi ohtlik (10)

HAKKAS PIHTA: Maikuus laeval lõikamistöödega ametis olnud Arvi Salong (paremal) näitab Kuressaare kordoni vanempiirivalvurile Mark Leinerile ja piirivalvur Georg Metsmakerile, et vrakil on masuudi jälgi. Foto: Raul Vinni

Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust selgub, et Ariste lahes asuva Volare ehk rahva poolt Kreeka laevaks nimetatud aluse vrakk ja selle ümbrus on reostusohtlikud.

“Põhjasetete analüüsi tulemus annab põhjuse väita, et Eesti arvatavasti üks kuulsamaid laevavrakke Volare on keskkonnaohtlik objekt. Volare ümbruses olevad põhjasetted on reostunud raskemetallide jääkidega ja tuvastati ka põhjasetete reostumine naftasaadustega. Vraki parda pinnalt, vasaku kütusetanki seinalt ja merepinnalt võetud proovidest identifitseeriti raske kütteõli,” on keskkonnauuringute keskuse 39 000 eurot maksma läinud uuringu järeldus. Samuti tehti kindlaks, et Volare vrakk on omadega nii läbi, et seda pinnale tõsta ja ära viia ei ole võimalik.

Uuriti ka Möldri lahes madalikul olevat kraanat, mida on kasutatud Volare tükeldamiseks. Ka seal avastati kütusejääke ja tõdeti kraanajäänuste ohtlikkust. Kraana siiski ei leki.

Olgugi et Volare sõitis karile juba pea 34 aastat tagasi ja selle keskkonnaohtlikkusest on räägitud korduvalt, sai vraki ohtlikkus kinnituse alles nüüd. Uuringud algasid maikuus, kui Saarte Hääl käis Volare vrakil ja avaldas loo seal nähtud masuudijääkidest. Samal ajal käisid vrakil tegutsenud metallilõikajaid kontrollimas ka politseinikud.

Hilissuviste tormidega jõudis Sõrve sääre Üüdibe küla randa ja selle lähistele vette ka masuuditükke, mille tõenäoline pärinemine Volare vrakilt tuvastati keskkonnainspektsiooni laboris pärast seda, kui Saarte Hääl oli inspektsiooni teavitanud.

“Inimtegevuse tulemusena on tekkinud olukord, kus laevavraki kütusetankid on avatud mere mõjutustele ja on suureks ohuks keskkonnale,” seisab uuringu kokkuvõttes. Samas tõdetakse, et kütteõlireostuse sattumine merekeskkonda kahjustab jätkuvalt mere ökosüsteemi.

Uuring viitab, et vraki vasaku parda kütusetank on pealt avatud ja seda katab hinnanguliselt 10 kuupmeetrine kütusekiht. “Kütusetanki sisemuses on näha õliseid surnuid merelinde,” kirjeldatakse uuringus.

Selles dokumendis selgitatakse ka hilissuvel randa jõudnud reostuse teket. Nimelt toimub suuremate tormide korral jätkuv kütusereostus, kuna tekib “pesumasina efekt”, mille tagajärjel uhutakse kütus tankist merre. Ajal, mil võeti proove, tuvastati Volare ümbruses ja vraki sees alati õlireostust. Rasket reostust tuvastati ka vraki ümber asuvas merepõhjas.

Volare ärakoristamist raskendab tuukritööde käigus selgunud asjaolu, et vraki korpuses on läbivad praod ja selle vasak poort on sisse langenud. Seetõttu pole võimalik seda ühes tükis ära vedada. Mis tähendab, et vrakk tuleks juppideks lõigata kohapeal. Seni on veeteede amet aga ette näinud, et vrakk tõstetakse pinnale ja sõidutatakse minema.

Uuringus tuuakse välja ka võimalik edasine tegevus. Esmalt tuleks takistada vraki vasaku parda kütusetankist pärineva kütusereostuse jätkumist. Selleks võiks tanki kütusejääkidest puhastada või siis kütusetanki hoopistükkis eemaldada.
Vraki enda osas on kaks võimalust: kas vrakk tükeldada või jätta see samasse kohta ja teha kõik selleks, et seda rohkem ei tükeldataks.

Mis puutub ujuvkraanasse, siis tuleks leida selle omanik, kes peaks kraana merest ära viima. Keskkonnainspektsiooni Saaremaa juht Jaak Haamer ütles Saarte Häälele, et omanik on neile teada ning talle saab teha ettepaneku keskkonnaohu kõrvaldamiseks.

Mis Volarest täpsemalt saab, selgub keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lambi sõnul oktoobri lõpus. Igatahes on keskkonnaministeeriumil keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu olemas valmisolek Volare vraki kahjutuks muutmise töid vähemalt osaliselt rahastada.

Tutvu Volare uuringuga SIIN.