Tallinna Sadama uute parvlaevade projektid ja tehnilised parameetrid töötas välja ning koostas laevatehastele vajaliku ehitusdokumentatsiooni Norra projekteerimisfirma LMG Marin; kümneid Norra vetes seilavaid reisiparvlaevu projekteerinud LMG Marin kinnitusel on määratud tähtajad uute laevade valmimiseks laevanduses tavapärased ja ajaliselt piisavad.
Tallinna Sadam sõlmib nelja uue parvlaeva ehituslepingud kahe laevatehasega, koos Tallinna Sadama juhatuse liikme Allan Kiiliga sätestab laevaehitajatega lepingu detaile LMG Marin juhatuse esimees Torbjørn Bringedal, teatas Tallinna Sadam.
“Alustasime Tallinna Sadamaga koostööd juulis sobiva parvlaevatüübi kohandamisega kohalike olude tarbeks ja sobivate laevatehaste selekteerimisega,” ütles ettevõtte tegevjuht Torbjørn Bringedal. Projekteerimiseks kulunud aeg ja laevade valmimise tähtaeg vastavad tema sõnul igati rahvusvahelisele praktikale sarnastes hankeprotsessides.
“Praeguseks on valmis laeva alusjoonised ja ehituse alustamiseks vajalike niinimetatud pikaajalise sihiga komponentide kõik tehnilised tingimused – näiteks mootorite tüüp ja ka LNG laevakütusena kasutamise valmisolek tulevikus, terasetüüp ning laevakere ehitamiseks vajalikud kogused ja komponendid,” lausus Bringedal.
Bringedali sõnul ei tähenda ehituslepingu sõlmimine laevanduses projekteerimistöö lõppu, vaid see jätkub jooksvalt ka laeva etapiviisilise valmimise jooksul. “Laeva projekteerimise ja ehitamise esimene järk on kere, sellele järgneb sisemuse ehk kommunikatsioonide ja sisedisaini viimistlemine,” kirjeldas LMG Marin tegevjuht.
“Tuginedes LMG Marin pikaajalisele kogemusele parvlaevade projekteerimisel ja ehitamisel, sealhulgas Tallinna Sadama kaasatud tehastega, oleme praegu ajaliselt igati sobivas seisus ehituslepingute sõlmimiseks, et parvlaevad valmiksid tähtajaks,” lausus Bringedal.
LMG Marin ehk Lund, Mohr & Giæver-Enger Marin AS, mille peakorter asub Norras Bergenis, on laevade projekteerimisfirma, mis on asutatud 1943. aastal. Ettevõte pakub projekteerimislahendusi parvlaevade, kaubalaevastiku ja tankerite, rasketes ilmastikutingimustes töötavate offshore-aluste ja erinevate funktsioonidega mereväe aluste tarbeks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tunnistas teisipäeval Rohuküla–Heltermaa ja Kuivastu–Virtsu parvlaevaliini avaliku liiniveo opereerimise riigihankel parimaks Tallinna Sadama pakkumuse. Tallinna Sadam soetab parvlaevaliinide opereerimiseks kahelt laevatehaselt neli uut laeva, mõlema liini tarbeks kaks.
Loading ...
Pole üldse oluline kes opereerib, kelle laevad jne. tähtis on hoopis see et ülesõidu kvaliteet ei langeks ja HIND ei tõuseks , sest see ju niigi nagu maantee pikendus, liikuva silla näol..
Tegelikult ikka uskumatu…jälle uued laevad. Nagu eestlaste autoliisingulembus. Elatakse sarades aga autod ja laevad on uued.
see on tore, et riik hakkab ise toimetama, aga uued praamid võiksid olla inimsõbralikumad – trepiastmete kõrgus jalasõbralik, lihvtivõimalus kõikidelt tasanditelt ja reisijad suurema täituvuse korral ei peaks kokkulitsutud olema, laste mängunurk tunduvalt suurem.
Mind paneb imestama üks asi — jutuks ei ole tulnud kõige lihtsam asi selle asja juures.
Milles üldse ”selle asja” juures probleem on?
Praegused laevad on head, ülevedu toimub, piletimüügisüsteem toimib … Kõik toimib tibens-tobens — teenuse kvaliteedi kohalt pole ju kellelgi mingit ütlemist olnud.
Milles on siis ikkagi probleem?
AS Saaremaa Laevakompanii on täpselt samasugune äriettevõte nagu AS Tallinna Sadam — mõlemad on aktsiaseltsid ja alluvad ühtedele ja samadele ettevõtlusreeglitele.
Ülevedu teostav Saaremaa Laevakompanii tütarettevõte OÜ Väinamere Liinid on täpselt samasugune äriettevõte nagu Tallinna Sadama tütarfirmad OÜ TS Laevad ja OÜ TS Shipping — mõlemad on osaühingud ja alluvad ühtedele ja samadele ettevõtlusreeglitele.
Ainus erinevus on selles, kelle käes on osa-/aktsiakapital ja muud ju teha ei tahetagi, kui et väinamere transpordiühendusega tegeleks riigile kuuluv äriühing.
Selle asemel, et jalgratast leiutada, saaks osta töötava jalgratta koos ”saba ja sarvedega” — palju Olav Miil tahtis oma laevade eest on ju teada ja Leedo ise kirjutab ju aegajalt, kui suurt kahjumit see Väinamere Liinid talle toob — Kuivastust väljub ”praamikunnile” kuuluva AS SLK tütarfirma Väinamere Liinid laevaga Muhumaa ja Virtsus randub näiteks riigile kuuluva Saarte Liinide tütarfirma Väinamere Liinid parvlaev Muhumaa. Ja ongi kõik.
Kus on ”¿” ?
SIIN!
Niipalju võiks ”doctor Andy Leewil” ikka ilmaasjades arusaamist olla, et ”ükskord” ja ”regulaarselt” on asjad, mis välistavad teineteist ning ”õieti” ja ”õigesti” ei ole ka sünonüümid.
Probleem on 40 milj. riigitoetusest mida Leedo rohkem tahab kui Sadam. Kokkuhoid on märgatav. Piletihinda ilmselt ei mõjuta kuna nkn makstakse peale.
Siin on nüüd väike segadus kommentaariumis, kuna vahelt on kustutatud ”doctor Andy Leewi” ilkuv kirjutis — kaks ja pool lauset ja kaks põhimõttelist viga sees.
”eelmisele” on ajaliselt ”Volli͈ Lisatud: 16.10.2014 / 10:58” kommentaari kommentaar.
Sellest minagi kirjutasin, et SLK (”Leedo”) on täpselt samasugune äriühing nagu Tallinna Sadam (”Riik”). ”Vangerdades” Väinamere Liinid SLKlt Riigile kuuluva ettevõtte alla (millesks loogika järgi peaks olema kasutatavaid sadamaid haldav Riigiile kuuluv Saarte Liinid, mitte neid sadamaid haldava ettevõttega konkureeriv teine Riigile kuuluv hoopis teisi sadamaid haldav äriühing Tallinna Sadam), siis olekski kogu probleem lahendatud. Põhiküsimus taandubki küsimusele: ”Milles üldse probleem on?”
Saarte Häält andis välja TÜ Oma Saar, Saarte Hääle ”vangertati” OÜ Raadio Kadi alla — kas keegi märkas mingit vahet ”teenuse kvaliteedis” või lugejana tajus mingit muutust?
Kui ainult seda ”¿” ei oleks aga see on täpselt sama ”¿”, mis Juha Partsi jutus, et kui Riigil oleks oma laevad, siis saaks kokkuhoitud raha eest neljanda laeva ehitada — oleks tädil rattad alla, oleks …
Inimesed on kas pimedad või haiged…?? Tingimustele vastavad laevad on, läbipääs ootealale ja piletimüük super, ka hind ei ole üle mõistuse kallis. Mis siis valesti on? Kas keegi on mõelnud sellele kui palju on maksnud täna olemasolev ja miks see kulutus teist korda veel teha. Mimu jaoks täiesti arusaamatu jonni ajamine. Ja saarte elanikud võivad tänu sellele ettevõtte pärssimisele hakata nüüd tõdema seda, kuidas teenindus iga päevaga järjest jubedamaksläheb. Sest… millisel inimesel ühel teenindavas ettevõttes on motivatsiooni olla särav ja tubli, kui temasse, ega ka tema poolt pakutavasse ei investeerita? Kellele suunatakse pinged? Kes on kannataja? Meie- armas Eesti rahvas. Parvlaevaliikluse tarbijal on ees kaks aastat järjest langevat kvaliteeti, sest vedajal on savi. Ja mina mõistan seda, kas ka teie?
Kōige selle taga seisab Baltic Workbotsi omanik Märten Vaikmaa,kes vahendas ja viis kokku omavahel TS.