ÕPILANE JA ÕPETAJA: Tänavukevadisel ametikooli lõpuaktusel poseerisid fotograafile disaini õppesuuna juhtõpetaja Maila Juns-Veldre ja disaineriks õppinud Martin Siilak. Oktoobri algul kuulus Martin üle-euroopalistel noorte kutsevõistlustel EuroSkills Eestile pronksmedali võitnud kaheliikmelisse võistkonda. Foto: Raul Vinni
Statistikaameti andmeil on Kuressaare ametikooli aastail 2006–2012 lõpetanuist kõrgeim mediaansissetulek arvutiteadusi, madalaim aga kunsti õppinud inimestel.
Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS), maksu- ja tolliameti, rahvastikuregistri ja Eesti töötukassa infole toetunud statistikaameti andmeil on 1969 lõpetanu sissetuleku mediaan mulluse seisuga 599 eurot.
Kõrgeim on sissetuleku mediaan IT-alal lõpetanuil – 874,25 eurot. Teisel kohal on tehnikaalade esindajate sissetulek (782,15 eurot). Tabeli altotsast, viimaselt kohalt leiab kunsti õppinute sissetuleku (471,72 eurot), eelviimaselt kohalt aga sotsiaalteenuseid õppinud inimeste oma (494,25 eurot).
“Kuna ametikooli missioon on, et meie lõpetajad saaksid tööturul hakkama ja tuleksid elus toime, on mul hea meel, et arvutiteaduste valdkonna kahe aasta 21 lõpetaja mediaanpalk on nii kõrge juba mõni aasta pärast kooli lõpetamist,” kommenteeris statistikaameti avaldatud andmeid ametikooli teabejuht Taavi Tuisk. Ta lisas aga, et see õppekavarühm kandis varem teist nime ja seetõttu pole varasemate aastate lõpetanuid statistikas arvestatud. “Võrdlus teiste õppekavarühmadega pole siin adekvaatne,” leidis Tuisk.
Statistikaameti avaldatud arve Taavi Tuisk kellelgi tulevase eriala valimisel aluseks võtta ei soovita. “Samuti ei soovita ma neid numbreid sellisena näidata oma elukutset valivatele lastele,” lausus ta. “Palju rohkem tasub vaadata oma tugevaid ja nõrku külgi ning isikuomadusi. Hea disainer võib saada kõrgemat töötasu kui kehv IT-inimene ja olla seejuures õnnelikum ning oma eluga rahul.”
Tuisu arvates on statistikat sellisena vaadates väga kerge valesid järeldusi teha. “Töötasu suurust mõjutab ka edasiõppijate osakaal,” selgitas ta. “Kui noor inimene õpib, siis töötab ta eelkõige osaajaga ja seetõttu on tema töötasu ka väiksem.
Töötasu suurust mõjutab ka see, kas vilistlane on noor, kes on alles esimesi aastaid töökogemuste pagasit täiendamas, või juba täiskasvanu, kes meil töö kõrvalt õppis. Need arvud tuleks seega tausta teades väga väikesteks tükkideks lahutada, leida omavahel võrreldavad suurused ja alles siis väga ettevaatlikult järeldusi tegema hakata.”
Statistikaameti andmeil õpib Kuressaare ametikooli lõpetanuist mulluse seisuga 397, töötab 1299, õpib ja töötab 303 vilistlast. Registreeritud töötuid on 276, lapsehoolduspuhkusel oli 118 ja välismaal viibis 69 inimest.
1969 vilistlase seast ligi pooled ehk 961 said Kuressaare ametikoolist põhihariduse baasil kutsekeskhariduse. Keskharidusel baseeruv kutse on 755 inimesel. Kõige vähem – 253 – oli aastail 2006–2012 põhiharidusel baseeruva kutsega vilistlasi.
Kõige rohkem on ametikooli lõpetanuid tööl isikuteeninduse valdkonnas (591), kõige vähem aga arvutiteaduste valdkonnas (21).
Mediaanpalgast saavad pooled palgatöötajad vähem ja pooled rohkem palka.
Loading ...
IT meeste suuremad palgad on normaalne nähtus. Minu mure on see, et me selles palgaga jaburdamises ei unusta kahte peamist, õigemini ühte peamist ja teist ehk sellega kaasnevat sekundaarset. Me kõik oleme oma esivanematest tulnud ja kui me ei jätka, siis pole seda va IT-d ka vaja. Sekundaarne on söök, toit, mis on 3 korda päevas vajalik, samas ainuke primaarne asi inimese eksistentsiks. Soo jätkamine on primaarne inimkonna eksistentsiks. Meil ei ole vaja vihjata, et araablased ja neegrid teevad lapsi. Jah, teevad, aga ega nad ei pea sulle tegema. IT tuli minu ellu umbes viiskümmend aasta tagasi ja siis üsnagi algeliselt. Ja ega see praegugi ole eksistentsiks möödapääsmatu. Möödapääsmatu on laste muretsemine ja mida rohkem, seda uhkem. Ega siis muidu sitaauguni laisad lääneeurooplased taha ikka eestist , venemaalt lapsi, eriti nn.tööjõudu, sest neid on lihtsam kohandada NENDE kohaliku eluga. Araablased hakkavad ju prügikaste, poode ja autosid tuuseldama. Ja lapsed siin EESTIS ja mujal – nad tahavad ikka päris mitu korda päevas süüa. Alles siis tulevad need tertsiaarsed asjad nagu IT ja kusagil rivi lõpus kunst ja taidlus.
OLEW AIT
PõlKogu
Tere Olev.
Pealkiri on kirjutisel jah natuke eksitav — jutt on ju lihtsalt Kuressaare Ametikooli põpetanute palgastaistikast ja seda IT erialal.
Tegelikult on ka see ”IT” eksitav, sest selles kooli sõpetatatakse IT pähe hoopis eriala, mis kannab nime ”IKT”.
Muigama pani mind aga see, mis on kirjas ”joone all”: ”Mediaanpalgast saavad pooled palgatöötajad vähem ja pooled rohkem palka.”
Pool on pool, ei ole ”suuremat poolt” ega ”väiksemat poolt” ja kahe poole summa on tervik — kahe poole vahele ei mahu mitte midagi!
”Mediaanpalgast saavad pooled palgatöötajad vähem ja pooled rohkem palka” = ”mediaanpalka ei ole olems”
Oh kuidas saab ikka sõnadega mängida — ”isikuteeninduse valdkond”, no Rae keskuse pingil häirivad nöödakäijaid siis ”pikajalise tööturu uuringute spesialistid”.
Edu, kõigile!
PS. IT on jama, kui Kuressaare IT nõuniku kohalt lakus erialaspetsialist, siis teatas Simmo Kikkas, et tema on nüüd Kuressaare linna IT Nõunik. Miks mitte, vennal ju doktorikraad infotehnoloogias!
PS. Täpsustus — Simmo Kikkase vennal.</i
Mis selles jutus siis valet oli? Täpselt mediaanpalka saavat palgasaajat ei pruugi ju tõesti olemas olla. Ja mis siis? Mediaanpalk on ju ikka olemas.
Jutus pole midagi valesti, pealkiri on eksitav (kui jutt on kirjutisest, mitte Olevi kommentaarist).
Medianpalk on muidugi olemas, sama palju on olemas nii arv, kui ka imaginaararv aga jutt ei ole medianplgast vaid ametikooli vilistlaste mediaanpalgast.
Kas minu jutus oli midagi ”valet”?