Statistikaamet: parimat palka saavad IT-spetsialistid (4)

ÕPILANE JA ÕPETAJA: Tänavukevadisel ametikooli lõpuaktusel poseerisid fotograafile disaini õppesuuna juhtõpetaja Maila Juns-Veldre ja disaineriks õppinud Martin Siilak. Oktoobri algul kuulus Martin üle-euroopalistel noorte kutsevõistlustel EuroSkills Eestile pronksmedali võitnud kaheliikmelisse võistkonda. Foto: Raul Vinni

ÕPILANE JA ÕPETAJA: Tänavukevadisel ametikooli lõpuaktusel poseerisid fotograafile disaini õppesuuna juhtõpetaja Maila Juns-Veldre ja disaineriks õppinud Martin Siilak. Oktoobri algul kuulus Martin üle-euroopalistel noorte kutsevõistlustel EuroSkills Eestile pronksmedali võitnud kaheliikmelisse võistkonda. Foto: Raul Vinni

Statistikaameti andmeil on Kuressaare ametikooli aastail 2006–2012 lõpetanuist kõrgeim mediaansissetulek arvutiteadusi, madalaim aga kunsti õppinud inimestel.

Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS), maksu- ja tolliameti, rahvastikuregistri ja Eesti töötukassa infole toetunud statistikaameti andmeil on 1969 lõpetanu sissetuleku mediaan mulluse seisuga 599 eurot.

Kõrgeim on sissetuleku mediaan IT-alal lõpetanuil – 874,25 eurot. Teisel kohal on tehnikaalade esindajate sissetulek (782,15 eurot). Tabeli altotsast, viimaselt kohalt leiab kunsti õppinute sissetuleku (471,72 eurot), eelviimaselt kohalt aga sotsiaalteenuseid õppinud inimeste oma (494,25 eurot).

“Kuna ametikooli missioon on, et meie lõpetajad saaksid tööturul hakkama ja tuleksid elus toime, on mul hea meel, et arvutiteaduste valdkonna kahe aasta 21 lõpetaja mediaanpalk on nii kõrge juba mõni aasta pärast kooli lõpetamist,” kommenteeris statistikaameti avaldatud andmeid ametikooli teabejuht Taavi Tuisk. Ta lisas aga, et see õppekavarühm kandis varem teist nime ja seetõttu pole varasemate aastate lõpetanuid statistikas arvestatud. “Võrdlus teiste õppekavarühmadega pole siin adekvaatne,” leidis Tuisk.

Statistikaameti avaldatud arve Taavi Tuisk kellelgi tulevase eriala valimisel aluseks võtta ei soovita. “Samuti ei soovita ma neid numbreid sellisena näidata oma elukutset valivatele lastele,” lausus ta. “Palju rohkem tasub vaadata oma tugevaid ja nõrku külgi ning isikuomadusi. Hea disainer võib saada kõrgemat töötasu kui kehv IT-inimene ja olla seejuures õnnelikum ning oma eluga rahul.”

Tuisu arvates on statistikat sellisena vaadates väga kerge valesid järeldusi teha. “Töötasu suurust mõjutab ka edasiõppijate osakaal,” selgitas ta. “Kui noor inimene õpib, siis töötab ta eelkõige osaajaga ja seetõttu on tema töötasu ka väiksem.

Töötasu suurust mõjutab ka see, kas vilistlane on noor, kes on alles esimesi aastaid töökogemuste pagasit täiendamas, või juba täiskasvanu, kes meil töö kõrvalt õppis. Need arvud tuleks seega tausta teades väga väikesteks tükkideks lahutada, leida omavahel võrreldavad suurused ja alles siis väga ettevaatlikult järeldusi tegema hakata.”

Statistikaameti andmeil õpib Kuressaare ametikooli lõpetanuist mulluse seisuga 397, töötab 1299, õpib ja töötab 303 vilistlast. Registreeritud töötuid on 276, lapsehoolduspuhkusel oli 118 ja välismaal viibis 69 inimest.

1969 vilistlase seast ligi pooled ehk 961 said Kuressaare ametikoolist põhihariduse baasil kutsekeskhariduse. Keskharidusel baseeruv kutse on 755 inimesel. Kõige vähem – 253 – oli aastail 2006–2012 põhiharidusel baseeruva kutsega vilistlasi.

Kõige rohkem on ametikooli lõpetanuid tööl isikuteeninduse valdkonnas (591), kõige vähem aga arvutiteaduste valdkonnas (21).


 

Mediaanpalgast saavad pooled palgatöötajad vähem ja pooled rohkem palka.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 014 korda, sh täna 1)