Foto: Tambet Allik, graafika: Raul Vinni
Siseministeeriumi andmeil oli Saare maakonna omavalitsustest mullu võimekaim Kuressaare linn, kõige vähem võimekas aga Torgu vald.
Eesti 215 kohaliku omavalitsuse seas oli Saare maakonna omadest kõrgeimal, 12. kohal Kuressaare linn, näitab siseministeeriumi tellimusel konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia koostatud uuring.
Kohalike omavalitsuste võimekuse tabelis on Kuressaare positsioon aasta-aastalt siiski langenud: 2010. aastal oli see veel viies, 2011. aastal aga juba kümnes, 2012. aastal 11.
Nelja aasta kokkuvõttes ehk perioodi 2010–2013 peale kuulub Kuressaarele kümnes positsioon – koha võrra madalam kui eelmisel nelja-aastasel vahemikul.
Esikümnesse kuuluvad veel Tallinn ja selle naaberomavalitsused ning Ülenurme vald ja Tartu linn.
“Iga keskus saab areneda siis, kui tal on tugev tagamaa. Paraku on Kuressaarel see tagamaa kehvemaks läinud,” ütles Geomedia juhatuse esimees Rivo Noorkõiv. “Nüüd võib küsida, kas Kuressaare on andnud piisavalt innovatsiooni ka oma tagamaale. Seoses rahvastiku arvu vähenemisega väheneb ju nõudlus teenuste järele, teenuste endi arv, majandusseis muutub kehvemaks.”
Noorkõivu hinnangul läheb Kuressaarel siiski üsna hästi. “Teisi omavalitsusi vaadates pole aga just kõige parem seis,” tõdes ta. Nii leiab edetabeli alumisest top 10-st koguni kaks meie omavalitsust: Mustjala vallale kuulub 207. ja Torgule 208. koht.
Torgu vallavanem Tiit Põld ei pidanud Torgu valla positsiooni kommenteerimist eile võimalikuks.
Noorkõivu sõnul eristuvad Saaremaal piirkondadena Kuressaare ja selle ümbrus ning kaks ülejäänud piirkonda. “Üks, mis jääb Sõrve poole, ja teine on Kesk-Saaremaa,” tähendas Noorkõiv. “Minu arvates oleks Saaremaale vaja, et Orissaare positsioon natuke tõuseks.”
Positiivse näitena tõstis Noorkõiv Saare maakonna omavalitsustest esile Muhu valda. “Muhu on suutnud kogukonna teenindamiseks vajalikud investeeringud enam-vähem ära teha ja see on väga hea,” märkis ta.
Kohalike omavalitsuste finantsolukorra näitajate osas oli Ruhnu vald perioodil 2010–2013 kõigi Eesti omavalitsuste seas aga koguni 6. kohal.
Valdav osa madalama võimekuse indeksi väärtusega omavalitsusüksustest paikneb Kagu-Eestis, Tartumaal ja Saaremaal.
Saarte Hääle küsimusele, kas paremini läheb juba ühinenud omavalitsustel või väikestel omavalitsustel eraldi, vastas Rivo Noorkõiv: “Kui vaatan 2005. aasta ühinemise tulemusi, siis mina julgustaksin ikka ühinema.”
KOMMENTAAR
Hannes Hanso, Kuressaare linnapea:
Kui võtta arvesse, et omavalitsusi on Eestis üle kahesaja, pole Kuressaare positsioon ju sugugi paha. Tõsi, kahjuks on Kuressaare koht edetabelis pisut langenud, aga arvan, et siin mängib väga suurt rolli meie elanikkonna vähenemine. 2013. aastal lahkus ju ainuüksi Kuressaare linnast 324 inimest. Sel aastal on lahkumine järsult pidurdunud, mis on hea uudis. Üldiselt on linn aga jätkuvalt hästi majandatud, meie laenukoormus on mõistlik ja õnneks tegutseb meil tugevaid ettevõtteid, kes suudavad tööd pakkuda ja konkurentsivõime tagada.
Loading ...
See ju reformi hea tulemus, kes asja tundsid ja tööd tegid
Kahjuks pean nõustuma.Sai reformi kallal irisetud küll, aga paremat varianti saares pole. Praegustel linnajuhtidel selle positiivse tulemusega küll pistmist pole.
eriti ikka smuuli mati teene. ta ka reformist.
Hea näide on prügikonkurss, kus kohalik firma välja puksiti, valiti kalleim.
Järgmisel konkursil on kindlasti prügimees targem, vaja on peale lennata neil 0 hindadega ja siis teenida oma tulu kõigi muu pealt, alustades juba arve koostamise -, arve väljasaatmise -, paberi-, sularaha vastuvõtmise maksust, paberraha eraldi, sendid eraldi jne.
AS Eesti Keskkonnateenused ei ole kohalik, kui just ei pidanud kohaliku all silmas eestimaist.
Mis seal pattu salata – on tõesti RE töö vili ja SDE ei oska võimul olla.
Samasugune tasakaal nagu riigi tasandil on, see võiks töötada!
Prügimees on kohalik firma, mitte mingisugune Keskkonnateenuste tütarfirma, millega segadust tekitatakse.
Prügimehe omanikud on
Keskonnateenused AS ja OÜ Extrateam
Keskonnateenused AS -il on kaks tütarettevõtet
Prügimees OÜ ja Kudjape Ümberlaadimisjaam OÜ
…üle “laipade” minnes võib alati soovitud tulemuse saada: ellimineerime konkurendid ainult meile sobivate “seadustega” ja olemegi IGAS finisis esimesed.
Mega IRW!
Lase ennast esimesel vöimalusel arsti juures kontrollia!
Teadjamehed teavad rääkida, et nii mõnigi arst on tulnud Jämejala kinnisesse osakonda ümber asustada ja seal veel omakorda eraldada…:)
mis sellel pildil ja artiklil ühist peaks olema?
oi kui vahvad lehtsabad
Ega lihtinimene neist edetabelitest aru saa. Mis võimekust nad ometi näitavad? Rahahulka ehk siis investeeringuid, mida peamiselt paigutatakse betooni? Kas vald, kus kõik elanikele vajalikud teenused toimimas, polegi võimekas? Tundub, et üks võimekas ministeerium on leidnud igavesti võimeka metoodikaga püsivalt võimeka uurimisfirma,kes iga-aastast meelepärast tulemit raporteerib. Väga ilmeka vastuse sai AK reporter, kes kahtles firma metoodika sobivuses või aegumises, kuna inimesed ei tunnetanud ühinenud valdade võimekuse kasvu.
Sõmeral, mönes asutuses, võid sama moodi rääkida kui tahes tarka juttu, aru ei saa ikka keegi! Nii ka siin.
Sinu kommentaari sisukas pealkiri viitab sinu maailmaasjadest arusaamisele, ilma, et viibiksid Sõmeral
Torgu Kuningriik on kõige ehedama kuvandiga, kut maine paradiis.
Möötku teised oma vöimekust kuis heaks arvavad.
Selle möötmiste kohta on lugu. Mees saand 30 vanaks ja teised önnitlend kolmekümneste klubisse saamise puhul ja mees teatand, et oli ommiku just möötnud, ei saa veel klubisse.
Kohaliku omavalitsuse võimekuse indeks ja kümnevõistlus on väliselt väga sarnased asjad — mõlemate puhul liidetakse eraldi alade punktid kokku ja saadakse mingi võistlejate järjestus.
Välise sarnasusega aga asi piirdub — kui sportlase puhul saame punktisumma järgi ütelda, kas tulemus on paranenud või kehvemaks läinud, siis omavalitsuse võimekuse muutust nii hinnata ei saa — iga aasta täienevad ja muutuvad ka hindamiskriteeriumid ning erinevate aastate punkte omavahel võrrelda ei saa. Seetõttu võrreldaksegi kohti järjestuses, mis on veelgi subjektiivsem aga kahjuks ainus asi, mida saab trendi näitamisel aluseks võtta ning et asi ei sõltuks niipalju igaaastasest hindamisreeglite muutmisest, siis ei võrrelda ka mitte üksikuid aastaid, vaid aastategruppe.
Mida aga see kohaliku omavalitsuse võimekuse indeks sisuliselt näitab?
Selle asja pinnis Rivo Noorkõivult välja Tallinna TV ajakirjanik ja uuringu teostaja oli sunnitud tunnistama, et kohaliku omavalitsuse võimekuse indeks ei näita mitte kuidagi seda, millises omavalitsuses on inimestel hea elada — ei ole mingit korrelatsiooni omavalitsuse elanike demografilise muutumise ja omavalitsuse koha vahel selles indeksesis.
(Hindamiskriteeriumid on osaliselt päris absurdsed. Näiteks Kaarma kogub tohutult punkte sellega, et Kaarma vallamaja asub Kuressaare linnas — Kaarma vallas on kõige väiksem ametnike arv elanike kohta — NULL, kõik töötavad Kuressaare linnas!)
Ehk siis üsna sisutu (kasutu) asi, (nagu omavalitsuste volikogude esimeeste missivõistlus) aga miks siis Geomedia sellist asja teeb?
Eks ikka seetõttu, et Rivo Noorkõiv saab sellist asja teha ja Siseministeerium sellist asja tellib?
Aga miks Siseministeerium sellist kasutut asja tellib?
Aga kuidagi peab ju näitama, nagu Eestis oleks mingi regionaalpoliitika — suhtekorraldus on kõige tähtsam! Ja asi toimib — Saarte Hääl oskas täiesti sisutust asjast teha koguni esikaaneloo!
Aastavahetusega ühinevad Kaarma, Kärla ja Lümanda ning ilma, et sisuliselt midagi muutuks, tõuseb Lääne-Saare vald praeguse kolmiku ”liidri” Kaarma asukohast palju kõrgemale ilma üldse midagi muutmata. Ja see ei ole veel kõik — täiesti mitte midagi tegemata parandaks ka Torgu oma tulemust kahe koha võrra — kaovad ju eestpoolt lihtsalt kaks võistlejat ära. Likvideerime 2/3 eesti omavalitsustest ja kõik Saaremaa vallad oleks Kohaliku omavalitsuse võimekuse indeksis esisajas kindlalt sees!
EDU!
Sinu kirjutatust saab ka lihtinimene aru, kui mõttetu on selline reastamine.