Piimatootjad: sekkumiskokkuost ei kata piimatootmise kulusid (1)

Eesti piimaliit tahab Venemaa impordikeelust põhjustatud kriisi mõjude leevendamiseks tõsta sekkumiskokkuostu piirhindu.

“Tänastes oludes sekkumiskokkuostu hinnad paraku ei vasta enam sektori tegelikele vajadustele,” märgib Eesti piimaliidu tegevdirektor Tiina Saron põllumajandusministeeriumile ja riigikogu maaelukomisjonile saadetud kirjas. Saroni andmetel tagaks sekkumiskokkuost piimatootjale toorpiima hinna 18–20 senti liiter, kuid piimatootjate vajadus oleks minimaalselt 25 senti liiter. “Selleks teeme ettepaneku tõsta sekkumiskokkuostu piirhindu, et tootjale oleks tagatud toorpiima hinnaks vähemalt 25 senti liiter,” seisab kirjas. Lisaks teeb Saron ettepaneku kompenseerida põllumajandustootjale piimahinna langusest tingitud kahju otsemaksena 5 senti iga kvoodipiima kilogrammi kohta.

Saaremaa piimatööstuse juht Andi Saagpakk ütles, et ehkki aasta lõpuni on tööstustel võimalik müüa sekkumiskokkuostu võid ja lõssipulbrit, pole Saaremaa piimatööstus seda teinud. “Lõssipulbrit pole me teinud ja või eest saame turult paremat hinda,” ütles Saagpakk.

Piimatööstuse juht rääkis, et juustu on müüdud vanadele partneritele Soome ja uutele partneritele Lätti. “Müüme Itaaliasse ja praegu käivad läbirääkimised Gruusia ja Aserbaidžaaniga,” märkis Saagpakk. “Septembris läks üks koorem Rumeeniasse, aga hinnad on äärmiselt madalad ja viivad piima kokkuostuhinna alla.”

Toodete võimalik müümine Aasiasse ei juhtu üleöö, vaid nõuab pikemat ettevalmistust. “Tahame või ei taha , aga reaalsus on see, et Balti riikide ja Soome jaoks on parim turg Venemaa,” sõnas Saagpakk. “Venemaalt saab alati parima hinna ja äri on tulusam kui mujal maailmas, eriti Aasias ja Aafrikas, kus ei ole maksujõulist inimest.”

Ehkki piima kokkuostuhind oli eilseks langenud 25 sendile kilost, peab Saagpakk mõistlikuks toodangut paremate päevade ootuses lattu mitte koguda, sest nii ei pruugi ühel hetkel enam jaguda raha põllumeestele maksmiseks ega muude kohustuste täitmiseks. Niipea kui juustu eest kõrgemat hinda maksma hakatakse, hakkab see loodetavasti kajastuma ka põllumehe pangaarvel.

Saagpaku sõnul on selleks aastaks tööstuses kavandatud kõigil investeeringutel kriips peal. “Siin olid plaanis ventilatsioon ja uued sanitaarruumid teha, seda ka seoses Venemaa nõudmisega, aga täna pole see Vene nõudmine enam aktuaalne,” rääkis tööstuse juht. “On loogiline, et sellisel ajal me ei saa raha välja käia. Alates märtsikuust ei ole turult saadav toodangu hind väljamakstavat piimaraha enam katnud ning ettevõte on võtnud raha reservist ja töötanud miinusega.”