Võib vist küll üpris veendunult öelda, et möödunud pühapäeval Toompeal asetleidnud kooseluseaduse vastane meeleavaldus oli viimase aja üks enim kõneainet tekitanud sündmus. Peab nentima, et paraku ka üks piinlikumaid.
Mul on praeguseks tunne, et tegelikult on selle kooseluseadusega seoses suutnud mõlemad osapooled vist pea kõik juba hingelt ära rääkida. Vähe on selliseid seadusi, mis ühiskonnas niisugust resonantsi tekitavad, on niivõrd polariseeruvad. Võib-olla on see sellepärast nii, et tavaliselt on seadused ju suhteliselt tüütud, seal on numbrid ja keeruline sõnastus ning ega saa ju päris täpselt aru ka, et mida see kõik nüüd siis muudab.
Piinlik oli, agiteerijate pärast
Aga nüüd oli ühtäkki paberil teema, mis suudab inimesi tõepoolest erutada, panna maalima ja joonistama plakateid ning tuua kaunil pühapäevasel sügispäeval Toompeale meelt avaldama. Ehk oli mõni neist isegi kätte võtnud ja eelnevalt selle seaduseelnõu läbi lugenud, ehk oli mõni seda teinud vastane jätnud sellepeale koguni Toompeale minemata. Seda me ei tea ega ilmselt saagi teada.
Seevastu oli Toompea lossiesine kuni Nevski katedraali treppideni inimestega kaetud, lipud lehvisid, plakatitele oli hoolsalt visandatud sõnu ja lauseid – oli taktitundelisemaid, oli vihasemaid ja suisa rõlgeid. Peeti kõnesid ja kõlas muusika.
Nagu päris rahvakoosolek, meeleavaldus. Vaatasin seda ka jupiti mõned minutid Delfi otseülekandest, aga pikemalt lihtsalt ei suutnud. Miks? Sest piinlik hakkas. Tõsiselt piinlik, nagu vaataks vanematega koos telekast pornot.
Kooseluseadus on emotsioonideseadus, mis tähendab, et väga vähe on jäänud ruumi ratsionaalsele arutelule. Siin pole numbreid, mis oleksid õiged või valed ning mille üle otsustamine tugineks teatavale pragmaatilisele loogikale. Sestap on ka palju tundeid, mis selle tühimiku täidavad. Ja iseenesest on see ju normaalne: inimesed ikka tunnevad, tunnetavad maailma omamoodi. Eks mõned tundmused ja maailmatajumised jää ajale jalgu ning mida vanemaks saad, seda suurem dissonants võib selle maailmaga tekkida. Seegi on normaalne. Mis pole aga normaalne, on nende tunnete ekspluateerimine. Just sellepärast on piinlik. Piinlik on, et inimesi hullutatakse ja hirmutatakse tundepõhistele argumentidele tuginedes, täpselt nii, nagu seda on aastasadu teinud kirik, nagu seda on lähiminevikus teinud natsionalistlik Saksamaa. See on hirmu diktatuur, mida toidab teadmatus, desinformatsioon, tegelikkuse moonutamine, lihtsustamine ja emotsionaalne mõjutamine. Selliste võtete ja argumentide kasutamine ei tee mitte kellelegi au, liiatigi veel siis, kui niimoodi püütakse väärata sellise seaduse vastu võtmist, mis suurendaks meie väikses riigis elavate inimeste võrdsust. Nii et piinlik pole niivõrd isegi mitte nende inimeste pärast, kes kallil pühapäeva pärastlõunal Toompeale olid tulnud, vaid nende pärast, kes seda vaatemängu agiteerisid – ilma ühegi ratsionaalse argumendi või faktita, relvaks ainult seesama vana hirm. Taktika, mille kirik on oma mõjuvõimu suurendamiseks aastasadade jooksul perfektseks lihvida osanud.
Laiskuse põhjustatud lollus
Me kuuleme pidevalt, et “aga seaduse pooldajad on ise samasugused”, ehk siis see peaks olema pädev vabandus mistahes roppustele, mis avalikkuse ette paisatakse, see justkui vabastaks vastutusest oma karja eest hoolt kandmast. Nende sõnade ja tegude eest vastutust võtmast, saamata aru, et vastutus on üpris otsene.
Ma ei oska olla nende inimeste peale vihane, kes ei jaga selle seadusega seoses minuga samu seisukohti. Inimestel on palju erinevaid veendumusi. Kuid ma ei suuda olla empaatiline lolluse ja ignorantsuse suhtes, mille on põhjustanud laiskus mitte süüvida. Ja nii lähevadki säärastele kõnekoosolekutele “häbi!” ja “õigus!” skandeerima inimesed, kes on lasknud teadmiste puudumise tühimiku täita hirmulugude ja spekulatsioonidega. Inimesed, kes näevad oma elu juhtimas kõiki teisi peale nende endi, kelle ebaõnnestumiste taga on röövkapitalistid, ühiskond ja riigikogu, valitsus, president ja peaminister. Ma kardan samas, et neil poleks paraku abi ka perekonna- ja traditsioonikaitsjate lõppideaalist, mis on sõnastatud järgmiselt: “Meie eesmärk on korra taastamine ning korra all me mõistame karmi ja hierarhilist, oma alustes sakraalset, antiegalitaarset ja antiliberaalset kristlikku tsivilisatsiooni.”
Võib lõputult heietada spekulatsioone, oletusi, anda hinnanguid ja levitada uskumusi, nende põhjal argumenteeridagi, kuid tõeseks see neid veel selle põhjal ei tee. Häbi neile, kes seda teades kisuvad inimesi pühal puhkamise päeval välja nende kodudest, täitmaks oma tegelikku agendat, mille eest vastust ei suudeta anda ning mille tegelik koht on pime, kohutav ja tagurlik keskaeg, mitte 21. sajandi Eesti Vabariik, kus kõigil oleks võimalus hästi ja õnnelikult elada!
Priit Pruul
pealinnas elav saarlane
Loading ...
Pruuliga täiesti nõus, nii ongi.
ei ole nõus, lihtsalt nõme on lugeda ja kuulata seda propagandat.
Aga samal ajal.Tähelepanelik inimene näeb ,mis toimub selle möllu varjus.Või siis ei näe?Ameerika vägede sissetoomine,meenub aasta 1939.Veb-fondi varaste afääri mahavaikimine,kuigi nimed teada ja palju teisi asju.Teadmiseks,et kui vasku jalaga tehakse petteliigutusi tuleks kindlasti jälgida,mida samalajal teeb parem käsi.
Jah, nii tavaliselt tehaksegi – tekitatakse millestki suur kära ja selle varjus toimetatakse vaikselt millegi muuga.
Mina olen ka Pruuliga nõus. Ja propagandat teevad praegu minu meelest just need vastased.
Nõme on vaadata ja kuulata seda, kuidas seaduse pooldajad üritavad maha teha neid kellel on oma kindlad põhimõtted ja seisukoht. Küll on nad harimatud ja lollid, siis keskaegsed iganenud ajukääbikud, ignorandid, kes ei oska oma peaga mõelda. Lõpuks ei oska nad ka oma lapsi kasvatada, sest on enamus joodikud jnejnejne. Pada sõimab katelt tunne tekib. Õnneks on meil tegemist tõesti 21. sajandiga ja kõigil on õigus välja öelda oma seisukoht, ning kisage palju tahate, on enamus EV elanike seisukoht ikkagi kindel EI!
Kui sinu arust on see normaalne, et meeleavaldusel kohtad sa vaenuõhutavaid silte, lapsi, kelle õhupallidele on kirjutatud vulgaarsusi, plakateid, mis õhutavad vaenu, anonüümseid kirju, mis ähvardavad kedagi maha tappa, inimesi, kes teistusuguseid ei peagi inimesteks, siis on “pada sõimab katelt” võrdlus lihtsalt ei päde mitte mingisuguse argumendina.
Tüli ülesvõtjad olid eelkõige selle seaduse vastased. Kuna neil muid argumente polnud, siis tugineti ühe väiksema vähemuse (s.o homod) mustamise ja sarjamise peale. Saite oma arvamused välja öelda ja õnneks te kellelegi kätega kallale ei läinud ning kedagi teist vangi ei panda. Kuigi mustamise eest oleks võinud ikka mõned trahvid ära teha.
Milline osa rahvast enamus on, pole selge. Üks ostetud küsitlus ei näita endast midagi. Rahvale aga sai selgeks, kui palju viha täis inimesi meie keskel ikka elab. said nad nüüd oma auru välja lasta, ehk mõneks ajaks rahunevad. Paraku läks see aur vale asja peale ja ühiskonnas edenemise kohalt sellest mingit tulu pole.
Ja muidugi, teeme ikka trahvi ja paneme vangi ka? Siis ühiskond “edeneb”.
“Pada sõimab katelt” võrdlus on just väga asjakohane, sest teie seaduse vastu olevate inimeste mõnitamine on läinud ka täiesti üle käte! Tüli norivad siin rohkem seaduse pooldajad, kes on enamuses ilma peredeta vabamõtlejatest noorukid. Ühiskond ei edene selle 3 protsendi homode soosimisega mitte kuhugile pigem on see tagasikäik! Rahva enamus on vägagi selge ja nad ka välja öelnud, mida nad asjast arvavad. Näha on, et see ajab teid lihtsalt närvi ja üritate igale poole ei tea mida sulest välja pritsida. Kas nõmedamat võrdlust enam välja ei suutnud mõelda, kui vasakukäelisus :) Vihased olete ainult teie, sest tunnete oma kaotust juba ette :) Aur läks väga õige asja nimel välja ja Varrole ja teistele asjaosalistele tänud, et viitsisid õige asja eest seista!
Pruul võtab sellel teemal liiga palju sõna. Tegemist ei ole elektrimüügiga!
Tundub, et demokraatia selle seaduse puhul ei kehti ja vähemus surub oma võimu enamuse üle!
Omasoo armastus on kaasa sündinud nii nagu näiteks vasakukäelisus. Miks me näeme esimesi oma õigusi igal pool taga nõudmas. Sama võiksid teha vasakukäelised, aga nad ei tee seda, vaid elavad vaikselt oma elusid ja ei tunne end tõrjututena. Loodus paneb meie ümber paljud asjad paika ja nende vastu polegi mõtet võidelda.
homode seas on muide ka vasakukäelisi. Ja paljude paarissuhtes elavate heterode seas on vasakukäelisi. Ja kõigil neil on elus lahendamata probleeme, mis antud seadus aitab lahendada. Ära niisama vahuta – võta see seaduseelnõu ning selle seletuskiri ette ja loe need hoolikalt läbi, enne kui järgmist kommentaari kirjutad.
Kui oli meeleavaldus, siis järelikult ei olda ka millegigi rahul! Kas see teile lõpuks kohale ei jõua? Läheb jälle hämamiseks mingisuguse paar protsenti siia-sinna poolt-vastu…., nagu ikka :)Ülejäänud selle seaduse paragrafid-punktid võtku vastu – no problemo, aga homovärk jätku välja – kõik! Ei olnud mulle vaja Euroopa Liitu ega ka eurosid, veel vähem on mul vaja nende iganenud lodevaid homo-eurotraditsioonilisi seadusi.
Seadus puudutab vähemust, tekib küsimus miks on enamus selle vastu? Häbi on olla sellise riigi kodanik, kus rahval puudub sallivus.
Kui ma mõtlen teistmoodi, kui nemad, siis olen kohe sallimatu ja putinlane ja keskajast? Ja perverssuste tegijad on õiged? Mis ajal me küll elame, kui vale loetakse õigeks ja must räägitakse valgeks?
Pedofiilid on ka vähemus, mitmenaisepidajad samuti? Millegipärast on mõlemad seadusega keelatud. Häbi on olla sellise riigi kodanik, kus püütakse Kesk-Euroopa lodevaid ja haigeid seadusi rakendada! Häbi teile tõesti! Hea, et Eesti vähemalt suuremal osal elanikel, on selge mida sallida ja mida mitte!
Miks kustutate osa kommentaare ära, aga nn vähemuse omad on alles? Kas esimene ei ole siis vaenulik, et kristlus võeti kasutusele orjade kantseldamiseks ? Kus on meie VABA ajakirjandus?
Kas te inimesed aru ei saa, et kui see seadus vastu võetakse vastu, siis on teised vähemused ka kohe kisamas ja oma ÕIGUSI nõudmas, kõik pedofiilid ja zoofiilid takkapihta! Mis valu on selle seadusega, kui Eesti Vabariigis on miljon hoopis teravamat küsimust? Või ei ole?
Muidugi on mõnede jaoks tõe kuulmine hirmsaim asi maailmas. Ajalugu tuleks üldse ära kustutada. Pole mälu, pole elu – lähme pilve piirile
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c8-meedia/tolerantsus-kui-vaenamise-vorm-ja-relv-pohivaeaertuste-lohkumiseks/
Väga hea artikkel ja tänud jagamast! Väidetavalt oli Jeesus ka homo, ning me ei saagi seda kunagi tegelikult teada :) Usu pärast on tapetud maailmas kõige rohkem inimesi ja II MS oli selle kõrval naljanumber! Homod ja pedofiilid olid tolereeritud Vana-Rooma ja Louis 13`nda ajal, ning kas siis ei tapetud inimesi? Äkki võtaks hoopis vanade eestlastele kohaselt mitmenaisepidamise hoopis arutellu? Ka see ei ole mulle vastuvõetav e ärge ajage noored pada ja homod jäägu kappi, kus on ka nende õige koht!
*Kummaline, kuidas mõni inimene peab end igal erialal lausa professionaaliks. Olete te lugenud erapooletute tõsitedlaste uuringuid, miks ei tohi seksuaalhälbeid tolereerida? Lisaks sellele, et omasooiharuse vohamine viib ühiskonna kreeni, esineb nende hulgas ka 3-4 korda enam skisofreeniat, meelehäireid ja suitsidiaalsust.Miks seda tagant tõugata? Miks on vaja trendihomode hulka suurendada?Panen kaasa ka ühe teadlase ja professionaali mõtted antud küsimuses. Neid professionaale on palju, kuid kahjuks meie sõltu ajakirjandus ei suuda homopromost sõltumatuks jääda ja neid ei avalda.
Selline on rahvatervise uurija ja kaitsja seisukoht, mille said kõik riigikogu saadikud
Hoog maha, homoapologeedid!
Jaak Uibu, D.Sc.
Raske on mõista, miks te jahute oma homofiiliaga. Üht väga selget inimarengu tingimust – naise ja mehe vahelist kaunist seksuaalelu – ähmastatakse inimõiguste, vabaduse, demokraatia, sallivuse ja mistahes argumentidega, aitamaks perversset vähemust domineerimisele. Aga inimkonna, rassi, rahvuse, eesti rahvuse jätkusuutlikkuse tagab vaid reproduktiivses eas mehe-naise normaalne suguelu, millest sünnivad järglased – elu edasikandjad. Seda pole vaja tõestada, sest samasooliste abielude fännid on ka ise sündinud mehest-naisest, mitte uruaugu seemendamisest. Hoolimata mõne erakonna, riigikogu fraktsiooni või pööbli anaalpoliitilistest hoiakutest. Minu tutvuskonnas on mitmeid inimesi, kellel on kalduvus samasoolise ihalusele. Nad ei häiri mind ja austan neid, kuni nad ei hakka edvistama oma ihalusega. Jätkusuutlikkuse aspektist on homofiilia puue, võib-olla sügav puue. Selles mõttes on homofiilia vastuolus põhiseaduse vaimuga.
Seadusandlus püüab arvestada ühiskonnas levivaid perekonna uusi vorme, milles vähepõhjendatult nähakse ühiskonna arengut. On riigiasutusi, kes esimese eluvajadusena rõhutavad seksi ja elu on neile nagu lõputu koerapulm. Kooselu asendab abielu. Üle poole lastest sünnib juba väljaspool registreeritud abielu, samas Euroopa surub peale samasooliste abielu registreerimist. Aga laps vajab kasvamiseks nii ema kui isa, ka vanavanemaid. Kuigi iga laps on ime, näeme poolikutest peredest võrsumas enam hälvikuid.
Olen juba kaks aastakümmet hoiatanud riigivõimu üha kahaneva Eesti rahvaarvu pärast – trendi jätkudes pole rahvas enam jätkusuutlik. Olen appi kutsunud ühisele arutelule riigikogu liikmeid, peaministreid, ministreid, akadeemikuid, loomeliite, ülikoole, arstide/õdede liitusid. Üldjuhul on pöördumised jäänud vastuseta või on esitatud mittemidagiütlevad paarirealisi vormitäiteid. Seda just riigikogu poolt, kus jõuliselt on hakatud nüüd läbi suruma kooseluseadust. Nagu see aitaks tõsta iivet. Vastupidi – see kõrvaldab käibest potentsiaalsete eluandjate kohordid! Tule Taevas appi! Nüüd on koht tsiteerida Euroopa Liitu emigreerunud ekspeaministrit.
Juhuse tahtel selle homohulluse foonil loen praegu Mari Raamoti mälestusi pea saja-aastasest sündmusteahelast. Olgu tänatud EPL ja Akadeemia, et tegite mälestusteraamatu kätte-saadavaks. See on nagu sõõm puhast vett! Jaan Raamotit kui maareformi üht autorit ma muidugi teadsin. Tema abikaasa Mari mälestustes avanes aga ajalugu rohujuuretasandil, mida enamasti ei kohta. Kangelaslikkus abikaasa päästmisel kindral Bezobrazovi karistussalga kohtu käest, korduv vanglaelu selle robustsuses, põrandaalune tegevus oma riigi loomisel, Eesti Vabariigi sünd, kasvuraskused, Vabadussõda. Kust nad võtsid selle jõu, mille abil nii palju suudeti! Vastus on – armastusest kodumaa vastu, aga ka nende ühisest kodust ja eeskujulikust perekonnaelust.
Homoapologeedid apelleerivad ei tea mis argumentidele. Aga mina Homerosele: “… Sest pole tõesti maailmas ju asju, mis õilsam ja kaunim, kui et naine ja mees ühes meeles ja ainsas armus koos maja peavad…”