Tuleva aasta riigieelarve keskendub julgeolekule

Tuleva aasta riigieelarve kindlustab, et Eesti julgeolek on tagatud, riigi rahaasjad korras, majandus kasvab ja perede toimetulek paraneb.

Peaminister Taavi Rõivase juhtimisel andis kevadel loodud koalitsioonivalitsus riigikogule üle järgmise aasta eelarveprojekti, mille peamine märksõna on konservatiivsus.

Eelarve on struktuurses ülejäägis ehk kasutame talupojamõistust ja pikaajaliselt me võlgu ei ela. Samas on täidetud valijatele antud lubadused, nagu tööjõumaksude vähenemine, lastetoetuste tõus ja pensionide kasv. Välispoliitilise olukorra tõttu on prioriteediks ka tugev riigikaitse.

Tulude laekumine riigieelarvesse on olnud plaanitust isegi suurem ja majanduse väljavaated püsivad uuelgi aastal mõõdukalt optimistlikud – nii Eesti Pank kui ka rahandusministeerium prognoosivad järgmiseks aastaks 2,5-protsendilist majanduskasvu. Riigieelarve tulude mahuks on kavandatud 8,45 miljardit eurot, mida on tänavusega võrreldes seitse protsenti rohkem.

Lisaraha tuleb riigieelarvesse ka eurofondidest. Järgmisest aastast avanevad Euroopa Liidu uue finantsperioodi vahendid aastateks 2014–2020. Seda raha on võimalik suunata nii teedeehitusse, kultuurivaldkonda, koolivõrgu arendamisse, keskkonnaprojektidesse kui ka uute töökohtade loomisse väljaspool suuremaid linnapiirkondi. Tänu saastekvootide müügile saab 2015. aasta sügiseks uue energiasäästliku tänavavalgustuse üle Eesti seitse linna, sealhulgas Kuressaare.

Piir negatiivsele iibele

Tuleval aastal jätkab valitsus tööjõumaksude alandamist. Maksukoormus tervikuna püsib selle aasta tasemel, moodustades 32,7 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Riigieelarve koostamisel lähtuti loogikast, et tööjõu ja investeeringute asemel maksustatakse rohkem keskkonnakoormust ja kahjulikke harjumusi, näiteks tõuseb alkoholiaktsiis. Tulumaksumäär langeb praeguselt 21 protsendilt 20 protsendile ja töötuskindlustusmakse 3 protsendilt 2,4 protsendile. Maksuvaba tulu tõuseb 144 eurolt 154 eurole kuus. Need sammud jätavad omakorda palgasaajatele rohkem raha kätte.

Kindlasti motiveerib saartel elavaid noori oma perele järelkasvu muretsema lastetoetuste kasv, mis esimese ja teise lapse puhul tõuseb 19,18 eurolt 45 eurole. Kolmanda lapse toetus kerkib 76,7 eurolt 100 eurole. Pered, kes vajavad rohkem riigi tuge, saavad lisaks veel 45 eurot vajaduspõhist toetust nii esimese kui ka teise lapse kohta. Kas see paneb ka Saare maakonna negatiivsele iibele piiri, näitab tulevik.

Vähem oluline pole perede jaoks seegi, et riik investeerib täiendavalt laste haridusse. Omavalitsustele eraldatav haridustoetus kasvab 205,8 miljonilt 223,6 miljoni euroni, millest ligi 80% moodustab õpetajate palgatoetus. Hea uudisena tõuseb uuest aastast õpetajate palk ning edaspidi saavad tasuta koolilõunat ka gümnasistid. Raha, mis jääb vanematele kätte muudeks eesmärkideks, nagu huvialaringides osalemise toetamine, on meie lastele lisavõimalus arenemiseks.

Samuti nagu perede toetamine on eelarvekava selge prioriteet ka eakate kindlustunde tõstmine. Pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,9 protsenti, millega keskmine vanaduspension kasvab 353 eurolt 374 euroni. Meie eakad ei pea siiski muretsema pensioni maksustamise pärast, sest keskmine pension jääb jätkuvalt tulumaksuvabaks.

Kindel julgeolek

Kuna välispoliitiline olukord nõuab meilt täiendavalt julgeolekusse panustamist, siis tuleb kaitsevõimet ja sisejulgeolekut tugevdada ka eelarves. Riik suunab uuest aastast kaitse-eelarvesse üle kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust ning lisaraha on eraldatud liitlasvägede kohaloleku tagamiseks. Kaitsekulude eelarve kasvab järgmisel aastal võrreldes tänavusega 28 miljoni eurot.

Sõjalise kaitsega samaväärselt oluline on siseriiklik turvalisus. Sisejulgeoleku eelarve kasvab 425 miljoni euroni, mida on 21 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem. Peame saama kindlalt öelda, et Eesti-Vene piir peab. Seetõttu suunas valitsus lisaraha nii piirijoone puhastamiseks, valvetehnika täiustamiseks kui ka piirivalvuritele korraliku varustuse ja relvade soetamiseks.

Endise siseministrina läheb mulle iseäranis korda, et keskmisest kolmeprotsendilisest avaliku sektori palgatõusust enam ehk 4,5 protsendi võrra tõusevad korrakaitsjate ja päästjate palgad Saare- ja Muhumaal. Siseturvalisuse tagamisel ei maksa alahinnata Ruhnu piirivalvekordoni ehitust, mis aitab kaasa merepäästevõimekuse tõstmisele.

Kokkuvõttes on tegemist hea eelarvega nii kogu Eestile kui ka Saaremaale sealhulgas. Kuigi riigieelarve seaduseelnõu arutelud seisavad veel ees, olen veendunud, et hiljemalt detsembris võtab riigikogu selle eelarve vastu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 312 korda, sh täna 1)