Suur maa, suured asjad: Äri nagu äri ikka (1)

“Meie äri läheb Krimmis edasi ja viime oma tegevuse uute võimude nõuetega vastavusse,” ütleb kolmapäevases Postimehes Eesti suurärimees Hillar Teder.

Inglise keeles on käibefraas business as usual ehk “äri nagu äri ikka”, mida kasutatakse erinevates kontekstides. Tihtipeale poliitikaski. Poliitikas räägitakse sageli ka idealismist ja pragmatismist ning vaidlused, millisel juhul valida üht, millisel teist teed, ei lõpe ilmselt kunagi.

Politoloogid ja diplomaadid armastavad ulmekirjanik Isaac Asimovi Asumi-lugude sarja – seal me näeme, millistel ajajärkudel võidutsevad tehnokraadid, millistel teadlased, millistel kaubitsejad. (See sari on eesti keeles kenasti olemas, soovitan lugeda.)

Hillar Teder on ärimees ja teda võib mõista. Poliitikud muidugi ärimehi tihtipeale ei mõista. Üks, kes pidevalt vastu pead saab, on Oliver Kruuda. Ikka pragmaatilise idaäri pärast – eks ole Kruuda ka üsna otse öelnud, mida ta Krimmi olukorrast ja kuuluvusest arvab. Aga võib-olla hoopis selle pärast, et õigel hetkel pole õiget erakonda toetatud?

Heakene küll, aga kui ärimees ise on samal ajal ka poliitik, isegi tipp-poliitik? Ses samas viidatud Postimehes, samas artiklis, kus kõneleb Teder, on üks rääkija ka Tõnis Palts. Palts räägib oma äridest Krimmis ning sellest, kuidas ta kavatseb anda “alluvatele korralduse, et nad paberid korda ajaksid”.

Palts on lisaks sellele, et ta on ärimees, ka Isamaa ja Res Publica Liidu liige, riigikogu liige ja Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees (!). Tõsi, Palts ei võta antud artiklis mingit poliitilist seisukohta Krimmi küsimuses ega jaga otsesõnu väärtushinnanguid. Kuid kui me küsime ükskõik, milliselt IRL-i liikmelt (või ka riigikogu mõne muu fraktsiooni liikmelt), saame küllap vastuseks Eesti ametliku seisukoha: Krimm on Venemaa poolt okupeeritud ja annekteeritud.

Ilmselt oleks võrdlus skandaaliga tipnenud IRL-i elamislubade looga antud juhul täiesti kohatu. Ma ei taha kiirustada mõistma ega hukka mõistma. Aga teatud moraalseid küsimusi Paltsu äritegevus Krimmis vähemasti minus tekitab. Sest nagu artiklist nähtub, ei kavatse Palts lähitulevikus oma ärisid sealkandis kokku tõmmata, vaid vastupidi, räägib nende edasi arendamisest. Nüüd siis juba vastavalt Vene Föderatsiooni seadustele, teisiti ei saagi ju.

Asi pole niivõrd ühes ettevõtjas, kuivõrd piiris, mil hakatakse tunnetama rollikonflikti. Võib arvata, et sellised küsimused muutuvad praeguses (julgeoleku)poliitilises kontekstis vägagi tähtsaks. Pingelises olukorras võimenduvad ju teadagi igasugused konfliktid.

Lahendusteed on erinevad – aktiivsest selgitamisest ignoreerimiseni välja. Kuid ka küsimuse rumalaks pidamine ei kustuta seda, mis on kord “laulu sisse pandud”. Poliitiku puhul, olgu ta siis ettevõtja või mistahes muu elukutse esindaja, annab hinnangu piiri ületamisele või mitteületamisele valija.

Aga huvitav oleks ka teada, mida ikkagi arvavad sellest piirist erakonnakaaslased, kes antud juhul edendavad maailmavaateliselt rahvuslikke väärtusi.

Kuigi IRL on järjest vähem ERSP ja Isamaa ning rohkem pragmaatiline Res Publica, on ses erakonnas endiselt ka mõjukas konservatiivsete vaadetega seltskond.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 216 korda, sh täna 1)