Töövõimetu lapseootel naine taotles omaenda pankrotti (7)

Kuressaare kohtumajas töötava kohtuniku Külli Mõlderi sõnul juhtub seda, et inimesed iseenda pankrotti taotlevad, aasta-aastalt aina sagedamini.

“Seda, et füüsilised isikud pankrotiavalduse teevad, tuleb ikka ette, mõnel korral aastas kindlasti ja üha rohkem,” nentis Mõlder. “Ilmselt on keegi hakanud maksejõuetuid inimesi nõustama.”

Sellist juhtumit, kus võlgadest vabastamise taotleja oleks töövõimetuspensionär ja lapseootel, kohtunik Mõlderile varasematest aastatest meelde ei tulnud.

3300 eurot võlgu

Nimelt tegi Saaremaal elav lapseootel töövõimetuspensionär, kel on võlakohustusi vähemalt 3300 euro eest, tänavu suvel kohtule avalduse, milles soovis iseenda pankroti väljakuulutamist ja võlgadest vabastamist. Pärnu maakohus kuulutas naise pankroti välja 21. augustil.

Võlgnikust naise kinnituse kohaselt on ta juba pikemat aega maksejõuetu ega suuda tasuda oma kohustusi võlausaldajate ees ega pankrotimenetluse kulusid.

70-protsendise töövõimetusega naise ainsad sissetulekud on 198,68 euro suurune töövõimetuspension ja 16,62 eurot sotsiaaltoetust, võlanõudeid oli tal aga kokku 3303,09 euro eest, millele lisandub viivis. Samas ei kuulu naisele mingit kinnis- ega vallasvara ning tühi on ka tema arvelduskonto pangas.

Võlgnik on järelepärimise peale teatanud, et ei otsi aktiivselt tööd, kuna on lapseootel. Oma sõnul elab naine üürikorteris koos elukaaslasega, kes käib tööl ja maksab üüri.

Kiirlaenud viisid põhja

Pankrotihaldur Terje Eipre sõnul võttis võlgnik erinevaid kiirlaene hetkeemotsioonide ajel, tagajärgedele mõtlemata.

“Esimesed laenud olid võetud igapäevaelu kulutuste tarbeks, kuna sissetulekust jäi väheks,” nendib Eipre pankrotimääruses. “Edasi tekkisid raskused laenude tagasimaksmisega ning võlgnik oli võtnud teisi laene, et tasuda eelmistel kuudel võetud laenusid.”

Pankrotihalduri andmeil on võlgnik küll püüdnud võlausaldajatega koostööd teha, kuid ühes kuus korraga kaheksale firmale arveid tasuda ei ole tal lihtsalt võimalik.

“Võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole naise majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine,” tõdes Eipre.

Kuna võlgnikul ei jätku vara vajalikeks väljamakseteks, määras kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest menetlusabi korras.

“Kui inimene on teinud võlgadest vabastamise menetluse algatamise avalduse, siis peab ta viie aasta jooksul ikka mingit sissetulekut omama, et kohus saaks ta võlgadest, mis tal jäänud on, vabastada,” ütles kohtunik Külli Mõlder. “Ta peab mõistlikult tulutoova tegevusega tegelema vähemalt kolm aastat. Kui võlg üles jääb, hakkab ring uuesti pihta.”

Eelpool kirjeldatud juhtumit kommenteeris kohtunik Mõlder nii: “Kui see võlgnik jääb lapsega koju, tema sissetulek on aga alla toimetulekupiiri, siis ei ole sealt midagi võtta. See on fakt, et siis võlausaldajad ei saagi midagi.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 682 korda, sh täna 1)