Saarte Liinid ei võta süüd omaks (23)

HANKED: Saarte Liinide kontoris on sadamate uuendamise hangete dokumentatsioonile eraldatud pea terve tuba. Villu Vatsfeldi sõnul pole Saarte Liinid nendes kaustades midagi valesti teinud. Foto: Raul Vinni

HANKED: Saarte Liinide kontoris on sadamate uuendamise hangete dokumentatsioonile eraldatud pea terve tuba. Villu Vatsfeldi sõnul pole Saarte Liinid nendes kaustades midagi valesti teinud. Foto: Raul Vinni

Rahandusministeeriumi väitel on Saarte Liinid teinud sadamate uuendamisel põhjendamatuid kulutusi. Ettevõte sellega ei nõustu ja on vajadusel valmis minema kohtusse õigust saama.

Ministeeriumi hinnangul on sadamate uuendamisel raha kulutatud igati sihipäraselt, probleemiks on hoopis korraldatud hanked. See puudutab nii kai uuendamisi kui ka arvutimonitoride soetamisi.

41 hanget

“Ma ei tea, tõesti ei tea,” laiutab Saarte Liinide juhatuse esimees Villu Vatsfeld käsi, kui küsida tema käest 800 000-eurose summa kohta. Keegi pole tema sõnul Saarte Liinidele seni ühtegi nõuet esitanud. Samas pakkus rahandusministeeriumi pressiteates väljakäidud võimaliku 800 000-eurose nõude teema huvi pea kõigile meediaväljaannetele.

Huvitaval kombel täpsustab ka rahandusministeerium ise veel teisipäeval Saarte Häälele saadetud e-kirjas, et “täpsem summa, mida tagasi nõutakse, selgub nõude esitamisel”. Rahandusministeeriumi pressiesindaja Mailin Aasmäe sõnul loeb esialgselt väljaöeldud summa välja kahest tehtud auditist.

Saarte Liinidele kuuluvad kõik peamised Eesti regionaalsed sadamad, kus toimub reisiliiklus. Euroopa Liidu raha toel on neid sadamaid jõudsalt uuendatud. Vaidlus käibki Kuivastu, Virtsu, Rohuküla ja Heltermaa sadamas aastatel 2008–2012 tehtud uuenduste üle. Sadamatesse investeeriti ligi 31 miljonit eurot, millest toetusraha oli 29 miljonit eurot. Kogu summa kulutamiseks viidi läbi 41 hankemenetlust.

Rahandusministeeriumi kaks auditiaruannet on mahukad dokumendid. Mõlemas dokumendis öeldakse kohe alguses: “Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt struktuuritoetuse taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidele ja tingimustele.” Kuid siiski on audiitorite sõnul tehtud ka mõningaid “olulisi” ja “väheolulisi” tähelepanekuid.

Näiteks on toodud välja varem tehtud tööde ümbertegemise ja täiendavate ehitustööde tellimise mittevastavus riigihangete seadusele (RHS). Samuti ei olevat seadusega kooskõlas mõne hankelepingu muutmine ja hankeliigi valik. Tööd puudutavad kaide ümberehitusi, asfalteerimisi, kaielementide täiendamisi jne.

Aga tähele on pandud sedagi, et miks on sadamate jälgimiseks esmalt soetatud 22-tollised monitorid ja seejärel lisaks 43-tollised. Samas on ka selgitus, et suuremaid monitore läks tarvis sadamakaamerate jälgimiseks ja väiksemad monitorid leidsid kasutust mujal. Kaotsi pole midagi läinud ja kellelegi televiisoreid ostetud pole.

Kõik kooskõlas

Sadamate uuendamisega tegeles Saarte Liinid, kelle tegevust kontrollis omakorda veeteede amet (VTA) ning kõike seda omakorda majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM). “Kõik sai VTA-s kinnitatud ja kui oli keerulisem olukord, siis kinnitas asjad üle ka MKM,” ütleb Villu Vatsfeld. Üldse tegeles projekti juhtimise ja hangetega ligi 20 inimest.

Villu Vatsfelfi sõnul on AS Saarte Liinid alati talitanud riigihangete seaduse (RHS) järgi ning hangete pisteline audit rahandusministeeriumi poolt on lihtsalt hinnangu andmine selle seaduse rakendamisele.

Vatsfeldi sõnul taandub kõik seaduse tõlgendamisele, mida kumbki pool on teinud erinevalt. Nimelt annab RHS hangete läbiviimiseks mitmeid võimalusi, see sõltub hankesummadest, hanke eesmärkidest ja tööliikidest, majanduslikust põhjendatusest, tehnilistest vajadustest ja veel mitmestki asjast.

Vatsfeld toob välja kaks asjaolu, millest AS Saarte Liinid projekti jooksul lähtus. Nelja suure sadama uuendamine oli spetsiifiline töö, sest samal ajal pidi jätkuma igapäevane töö sadamates ja parvlaevaliinide lepingutejärgne teenindamine.

Samuti ei saa Vatsfeldi sõnul meres asuvate rajatiste ümberehitamisel ning laienduste projekteerimisel ja elluviimisel kunagi kõike detailselt ette näha. Sadamate uuendamist ei saa võrrelda uue sadama ehitamisega.

Parvlaevaliikluses kasutatavaid sadamaid ei olnud võimalik ajutiselt kinni panna, vajadusel tuli tööd ümber planeerida, uuesti hanked korraldada ja vahel isegi juurde maksta.

Tihti ongi erinevate tõlgenduste põhjuseks Saarte Liinide ja audiitorite erinevad hinnangud ettenägematutele asjaoludele, mis tingisid täiendavate tööde tellimise. Samuti hinnatakse erinevalt uute tööde tehnilist ja majanduslikku seotust kavandatuga.

Teine asjaolu on Vatsfeldi sõnul see, et Saarte Liinide kasutatud hankelepingute näol oli tegemist Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC) väljatöötatud ehitus- ja projekteerimisvaldkonna töövõtulepingute standardtingimustega, mida kasutatakse Euroopas väga laialdaselt.

Seda tüüpi lepingud on kooskõlas ka kehtiva riigihangete seadusega ja andsid hangetes osalemiseks paremad tingimusel ka Eestist väljaspool paiknevatele ettevõtjatele. Neid lepinguid on kasutanud mitmed teised suured EL-i raha toel ehitajad Eestis, sest nende kasutamist on soovitanud ka Euroopa Komisjoni esindajad.

Standardtingimuste ühe punkti kohaselt on inseneril õigus algatada objektiivsete asjaolude tekkimisel muudatusi igal ajal. Muudatused võivad seisneda lepingus sisalduvas töös ja ka täiendavas töös. Nii saab hankelepingu muutmist pidada õigeks siis, kui muutmise alused on hankelepingus ära toodud, mida nimetatud juhtudel Vatsfeldi kinnitusel oli ka tehtud.

Nii ei ole Saarte Liinid ega ka MKM rahandusministeeriumi süüdistustega nõus. Juhuks, kui rahandusministeerium tõepoolest mingi rahasumma ulatuses nõude esitab, on AS-i Saarte Liinid nõukogu andnud tegevjuhtkonnale volitused kaitsta ettevõtte huve ka kohtus.

Seega võib juhtuda, et riigiettevõte ja rahandusministeerium hakkavad piike murdma kohtukulli ees, mis Villu Vatsfeldi arvates on küll “äraspidine”, kuid antud juhul tõe jalule seadmiseks vaat et ainus võimalus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 737 korda, sh täna 1)