Noor maaharija tõusis Eesti tippude sekka (5)

TÕI VÕIDU: Teist aastat Kõljala POÜ taimekasvatusjuhina töötav Piibe Post püstitas talinisu saagikusega Saaremaal rekordi, mida ei pruugita ületada niipea. Foto: Irina Mägi

TÕI VÕIDU: Teist aastat Kõljala POÜ taimekasvatusjuhina töötav Piibe Post püstitas talinisu saagikusega Saaremaal rekordi, mida ei pruugita ületada niipea. Foto: Irina Mägi

Möödunud aastal põllumajandusülikooli lõpetanud Kõljala POÜ noor agronoom Piibe Post lõhkas üllatuspommi, kui tema juhendamisel haritud talinisupõld andis Eesti mõistes ülikõva saagi ja jõudis viljelusvõistlustel jagama esimest-teist kohta.

Põllulapilt, kus Valjala POÜ oli enne Kõljala ühistuga liitumist saanud hektari kohta maksimaalselt viis tonni vilja, saadi nüüd viljelusvõistlustel osaledes Lätis aretatud sordiga “Fredis” 9,4 tonni, mis jääb vaid 0,3 tonni jagu maha tartlastele kuuluvast Eesti rekordist. Sama suure saagi sai ka Voore Farm OÜ Lääne-Virumaalt.

“See on uskumatult suur number,” möönis viljelusvõistluste mitmekordne võitja, Valjala talunik Kaido Kirst, kes ise jäi seitsmetonnise talinisusaagiga tänavu üheksandale kohale. “Nad tegid mulle pika puuga ära,” möönis Kirst, kellele kuni lõppenud saagikoristuseni kuulus maakonna senine talinisu saagikuse rekord (6,8 t/ha).

Põld talvitus hästi

Rekordsaagi kasvatanud Piibe Post ütles, et võistluspõld talvitus hästi ja ka vili õnnestus võrreldes mandri põllumeestega kätte saada õigel ajal. Õigeaegselt õnnestus teha ka mullaharimise ja taimekaitsetööd ning oluline on seegi, et Jööri sigala kõrval asuv põld on aastate jooksul saanud palju põllurammu. Esmakordselt ettevõtte ajaloos kasutati võistluspõllul Albitit ehk taimede juurestikku arendavat biopreparaati.

Põllumajandusteadlane Peeter Viil arvas, et Jööri sigala kõrval asuva põllu iseärasus on aastatepikkune biogaasijaama “musta vee” kasutamine, mis on pannud põllu elustiku nii kenasti tööle, et see aitab taimel toitaineid mullast omastada. “Ka seemet oli pandud just nii palju, kui see põld kannatab üles kasvatada,” lausus Viil.

Piibe Post ütles, et kuigi võistluspõllu sordivalik, väetus- ja taimekaitseplaan on tema koostatud, tuli nii mõneski asjas nõu pidada ka ettevõtte juhi ja isa Tõnu Postiga. “Kui küsimusi on, siis ma küsin ikka kogenenumate ja targemate käest,” ei salanud noor agronoom.

Piibe Post rääkis, et Kõljala ühistu toimetab Kuivastu maantee ja Jööri sigala vahelisel 13 ha suurusel põllulapil teist aastat. Möödunud aastal oli samal põllul suviraps, mis andis samuti korraliku saagi. “Enamuses on siin rähkmuld, aga siit jookseb diagonaalis läbi ka siilakas leostunud mulda, mida peetakse Eesti üheks paremaks mullaks,” selgitas agronoom.

Tõnu Post rääkis, et eduka esinemise taga viljelusvõistlusel on kindlasti ettevõttesse agronoomi tööle võtmine. “Siiamaani ma tegin seda kõike ise teiste asjade kõrvalt ja teisest küljest on nüüd näha, et mul agronoomiharidust ei ole,” sõnas Tõnu Post. Igati rahule võib jääda ka ettevõtte keskmise viljasaagiga 5,1 tonni, Eesti keskmine teraviljasaak on tänavu 3,7 tonni hektari kohta, mis on Eesti kõigi aegade parim tulemus.

Rekord võib jääda püsima

Vastates küsimusele, kas uus saagikuse rekord 9,4 tonni jääb püsima aastakümneteks nagu mõni legendaarne rekord kergejõustikus, olid isa ja tütar eri meelt. “Ei usu, kui me ise seda ei paranda, küll siis parandab keegi teine,” pakkus Tõnu Post. Seevastu Piibe on seda meelt, et Saaremaa keerulistes tingimustes ei tähenda üks väga hästi õnnestunud aasta, et siin edaspidi rekordid sadama hakkavad. Piibe sõnul uskus ta, et arvestades tänavusi soodsaid ilmaolusid, tulevad mand-ril veelgi kõrgemad saagid. “Juba mitu aastat on oodatud, et Eestis ületatakse 10 tonni piir, aga paistab, et vihm natukene rikkus mandri tulemusi.”

Muuseas, soomlased said tänavu rekordilise nisusaagi 10,2 tonni.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 796 korda, sh täna 1)