Hiljuti avaldatud uurimus, et naised küsivad 15% väiksemat palka kui mehed, tekitas elavat vastukaja. Sellest sai jutuaine turul ja kauplustes, kodudest rääkimata.
Küsisin kuressaarlaste käest, mida nemad sellest arvavad. Teise ringi kaupluse müüja arvas, et nii see on ja jääb. Niisuguses väikses kohas nagu Kuressaare, kus tööd (töökohti) nagunii kõigile ei jätku, tuleb rahul olla, kui üldse mingi töö saad. Vastusest kostis pahaseid noote – mida sa siin valid, lepi sellega, mida pakutakse!
Augustis oli nii Eestis tervikuna kui ka Saaremaal ligi 4% tööjõust (16-aastastest kuni pensionieani) töötud. Sama seis oli juulis. Muidugi on suvel tööpakkumisi rohkem kui külmal ajal. Need protsendid on majandusteadlaste arvates üpris mõistlikud, sest olematu tööpuudus hakkaks arengut juba takistama. Alati on teatud hulk inimesi, kes lihtsalt ei taha töötada või ei otsigi enam tööd või on leppinud saatusega. Probleeme tekitab ka see, kui pakutav palk on liiga väike, mis muudab tööl käimise (sõidu-) kulud liiga suureks.
Töötuna on Saaremaal arvel umbkaudu pool tuhat inimest, töötuks registreerib end kuus ligi sada inimest, teine sada leiab töökoha. Töötukassa hüvitab inimesele koolituskulud – 2500 eurot kahe aasta jooksul.
Perepea mall kestab
Nüüd tagasi naiste väiksema palga juurde. Kui kogu aeg ja vahetpidamata on kirjutatud ja teadvustatud, et naiste palk on meeste omast väiksem, loob see stereotüübi, mida hakatakse alateadlikult järgima. Naisel pole ju mõtet rohkem palka küsidagi, vastus on ette teada, kurtsid naised, keda Kuressaare linna peal küsitlesin.
Üks vanem proua (kõrgharidusega filoloog, töötav pensionär) lähenes probleemile filosoofilisemalt. Eestis on läbi aegade olnud tavaks, et mees on perekonna pea, teenib suuremat palka, millest jätkub pere ülalpidamiseks. Selline stereotüüp mõjutab ka naist, kel on ühiskonnas positsioon (teatud oskused, harjumused tööd teha ja distsipliinitunnetus).
Üks noorem mees, nimeks ütles Jaan, patsiga IT-poiss, prahvatas otse välja, et naised on lollid, kui ei küsi mehega võrdväärset palka ja “lasevad end lüpsta”. Kuni nii käitutakse, seni olukord ka ei muutu.
Statistikaameti projektist “Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus” ülevaate teinud analüütik Maretta Lunev rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonnast tõdes, et meeste ja naiste keskmiste brutotunnipalkade vahel on kindlasti erinevus. Naiste tunnipalk on olnud meeste omast 25–28% madalam.
Mida tähendab naise madalam palk? Ebavõrdsuse mõõtmiseks ühiskonnas kasutatakse sageli soolise palgalõhe näitajat. Kuigi naiste ja meeste palgaerinevuse arvutamise metoodika on üsna lihtne, peidab näitaja endas üsna keerulisi põhjus-tagajärg seoseid.
Sooline palgalõhe mõjutab naiste ja meeste majanduslikku kindlustatust konkreetsel ajal ja annab saadava pensioni näol tunda veel aastaid hiljem (muide, selle peale mõtlevad väga vähesed naised).
Soorollidest tulenev poiste ja tüdrukute erinev kasvatus mõjutab nende hilisemat haridusteed ja karjäärivalikut. Pereloomise ajal muutub tasakaalu leidmine pere- ja tööelu vahel üha keerulisemaks ning ühel vanematest tuleb oma karjääris järeleandmisi teha. Eestis on see järeleandja enamasti naine, sest mees peab täitma talle omistatud leiva lauale tooja rolli. Seda tõendavad ka sotsiaalkindlustusameti andmed vanemapalga saajate kohta: vähem kui ühes peres kümnest on lapsega koju jäänud isa. Kõik see suurendab naise sõltuvust partneri sissetulekust ning vähendab tema majanduslikku kindlustatust ja kindlustunnet.
Lihttööliste palgaerinevus on suurim
Eurostati (Euroopa Liidu statistikaamet) avaldatud palgalõhe suuruse poolest on Eesti viimastel aastatel kindlalt püsinud Euroopa riikide eesotsas ehk Eestis teenivad mehed märksa suuremat palka kui naised. Meie statistikaameti andmetel said naised 2013. aastal veerandi võrra madalamat palka kui mehed (naiste keskmine brutotunnipalk oli 4,58 eurot, meestel 6,09 eurot).
Võiks ju arvata, et ühel ja samal ametikohal töötava naise ja mehe palk on võrdne. Paraku näitavad arvud, et nii see päris pole. Näiteks on naisjuhtide palk meesjuhtide omast 17% madalam. Naissoost teenindus- ja müügitöötajad teenivad aga 20% väiksemat palka kui nende meessoost kolleegid ning lihttööliste seas on vastav palgaerinevus koguni 25%.
Nii koolis kui ka ülikoolis saavad naisõpetajad 29% madalamat palka kui nende meessoost kolleegid. Naisarstid saavad meesarstidest 24% väiksemat palka.
Naiste palk osutub kõrgemaks üksnes tervishoiu keskastme spetsialistide (siia kuuluvad nt meditsiinitehnikud, abiapteekrid, terviseteabe keskastme spetsialistid, kohalike omavalitsuste tervishoiutöötajad jpt) ning aia- ja põllusaaduste kasvatajate (nt loomakasvatajad ja mesinikud) seas.
Seega ka siis, kui vaadata naiste ja meeste palka ameti järgi, on erinevus sama suur kui üldise palgalõhe puhul.
Ühe näitajana on Eurostat avaldanud kogu soolise palgalõhe, kus on arvesse võetud ka naiste ja meeste erinevat tööhõivemäära ja töötatud tundide arvu. Mõte on selles, et palga kõrval mõjutab tulevasi pensione ja teisi sotsiaalseid garantiisid ka töötamine või mittetöötamine üldiselt. Näitaja on arvutatud esialgu vaid 2010. aasta põhjal, mil Eesti naiste ja meeste tööhõivemäär oluliselt ei erinenud (erinevus alla ühe protsendipunkti), samal ajal kui mõningates riikides oli erinevus väga suur (näiteks Maltal 33, Kreekas 23 ja Itaalias 22 protsendipunkti naiste kahjuks).
Samuti ei ole osaajaga töötamine (lühem kui 35-tunnine töönädal) Eesti naiste ja meeste seas kuigi populaarne (vaid 13% naistest ja 6% meestest töötab osalise tööajaga). Samas on riike, kus osaajaga töötamine on eriti populaarne just naiste hulgas (näiteks Hollandis töötab 76% naistest ja 24% meestest osalise tööajaga).
Seetõttu ei näita kogu soolise palgalõhe näitaja Eesti puhul midagi uut, kuid meie koht riikide pingereas paraneb tunduvalt: Eesti asetub Euroopa keskmisele tasemele. Põhjuseks on see, et töötundide arvu ja üldise tööhõivemääraga seotud soolised erinevused mõjutavad teiste liikmesriikide näitajaid enam.
Eesti on praegu Euroopas punase laterna rollis nii soolise palgalõhe kui ka Eesti meeste tervena elatud aastate poolest. Ei oma isegi tähtsust, milline konkreetne palgalõhe metoodika valida, tulemus on Eesti jaoks ühtviisi nigel.
Tõnu Vare
suvesaarlane Pajumõisast
Loading ...
Lisa kommentaar