
TERE TULEMAST: Vasakul Eikla staažikas raamatukoguhoidja Urve Pihl ja tema ametijärglane Heidi Raimla. Foto: Irina Mägi
Eile oli Eikla raamatukogu kauaaegsel juhatajal Urve Pihlal viimane tööpäev. Tema mantlipärijaks saab Kaarma külas elav Heidi Raimla.
“Tore aeg oli,” meenutas nooruslik ja särav Urve, kellel kuu aja pärast oleks saanud 24 aastat Eikla raamatukogus töötamist. “Kui tulin, siis mõtlesin, et vaid korraks, aga nüüd olen nii kaua olnud, et raamatukogust on saanud mu teine kodu,” mõtiskles ta.
Urve möönis, et raamatukoguhoidja töö on positiivne, kuid meele teeb kurvaks see, et lugejaid jääb vähemaks. Eriti ei taha lugeda poisid. “Aga vanemad inimesed jälle viivad nüüd raamatuid suisa hulgi koju,” rääkis ta.
Küsimusele, mida ta kavatseb edasi tegema hakata, vastas Urve muiates, et Eikla klubis käib juba seitsmendat aastat koos käsitööring ja kuna käsitööst on saanud tema suur kirg, võib ta nüüd kindlasti rohkem aega sellele pühendada. Samuti on ehk aega rohkem lugeda. “Kuid väga järsku üleminekut, et päris koduseks jääd, ei tohi olla, see võib haigeks teha,” lisas Urve, kes on end ka väärikate ülikooli kirja pannud.
Urvel on kahju lahkuda nii lugejatest kui ka raamatutest, aga midagi pole parata, selline see elu kord juba on.
Urvelt ametit üle võttev 21-aastane Heidi Raimla tunnistas, et kõigepealt tahab ta inimeste ja raamatutega tutvuda. “Loodan, et meil lugejatega kujuneb selline soe ja kodune koostöö,” märkis Heidi, kes õpib Tartu ülikoolis kaugõppes raamatukogutööd. Heidi sõnul meeldis talle väga just see õppekava, kus oli nii kirjandust kui ka infotehnoloogiat jpm. “See oli teistmoodi ja tundus kutsuv,” tähendas ta.
Heidi armastab ka ise lugeda, eriti meeldivad talle sügavmõttelisemad raamatud. Küsimusele, kui populaarne on raamatukoguhoidja eriala noorte seas, vastas Heidi Raimla, et rikkaks selle tööga kindlasti ei saa, aga kui lugeda meeldib, siis on see igati õige valik. “Ma loodan, et võtan selle ameti Urvelt väärikalt üle,” sõnas ta.
raamatukogujuhataja voiks olla ikka kohalik.kas jälle tutvuse kaudu saadud töökoht!
Nädalavahetusel (nädal tagasi) käisin oma valla rahvaga vaatamas seda uut ja paljukiidetud ”Eikla klubi”.
Üks mees hakkas lausa nutma. Ta selgitas, et mäletab, milline oli vana Eikla lasteaed-algkool varem ja selliseid merekonteineritest tehtud ajutisi rajatisi tegid nad Iraagis NATO pommirünnakutuse hävitatud infrastruktuuri ehitiste asemele. Isegi seda pole võimalik aru saada, kus on nendel merekonteineritel ”peasissepääs”!
Aga ehitis ehtiseks (– vallavanem/alevikuvanem Tinno teatas Nasva aleviku külakoosolekul Nasva rahvale ka seda, et ka Nasva klubi sai liiga suur), vaatame Eikla raamatukogu: akendega merekonteiner, mlle ainsateks mööbliesemeteks on üks kirjutuslaud arvutiga, kaks tooli ja väike väsinud riiul seina ääres. Aga raamatud? Raamatud on muidugi ka raamatukogus olemas — ilusasti hunnikus ja pappkastides!
Saarte Häälel lihtsalt polnud võimalust muud pilti kirjutisele lisada, kui vahetuvatest töötajatest ramatukogu ukse taustal — raamatukogu ju ”hävis sõjas”.
EDU Heidi Raimale, Urve Pihlile ja Tinno propagandasõjas paljukanntanud Eikla rahvale!
kurb aga tõsi nii see kahjuks on
Igati korralik maja, mis vajab sisseelamist ja harjumist! Endine küll suur, kuid külm ja tagaigatsemist ei vääri. Eikla rahvas olge rahul, sest kui suur maja oleks 4-7 aasta pärast täitsa tühjaks jäänud, siis poleks lõpuks midagi.
Nõuka ajal oli võimalusi korralik ja kaunis klubihoone ehitada ning ülal pidada. Eesti Vabariik aga paigaldas konteineri maakatele, et käib teiesugustele küll.