Kuidas kaotada aasta? (11)

Hannes KoppelLinn on suure inertsiga masinavärk. Ideede elluviimine võtab linnasüsteemis aega. Seda enam on kahju vaadata, kuidas üpris kaugele viidud projektid on ripakile jäetud.

Veel leiab kaupluste ajakirjariiulist viimase arhitektuuriajakirja Maja numbri, kus kirjutan TTÜ Kuressaare kolledži kolimisest endisesse piirivalvemajja, katsebasseinihoone sünniloost ja selle arengu olulisest mõjust kooli kuvandile ja Kuressaare linnamiljööle. Õnnelik juhus, haaratud võimalus ja suurepärane sooritus. Omamoodi edulugu. Tihti ongi just õige hetke tabamine kõige aluseks. Hea meeskonnata või vähemalt koordineeritud tegevuseta võib hetk käest libiseda üsna lihtsalt.

Viimsi kino Kuressaare filiaal

Noortekeskusele sobivat pinda on otsitud juba aastaid. Õigete hetkede ootuses on silmad lahti hoitud. Küll on peetud läbirääkimisi nii endise politseimaja kui ka praegu renditava Kitsa tänava maja osas, kiigatud on endise lastekodu hoone poole pargi ääres jne.

Sarnaselt kolledži kolimisvõimalustega avanes mõni aeg tagasi võimalus kaaluda tõsisemalt noortekeskuse kolimist bussijaama. See on ühe endise kolleegi idee – eksprompt ja põhjendatud.

Saarte Hääl kirjutas 2012. aasta alguses, kuidas äritegevus bussijaama hoones kokku kuivab. Põhjuseks toodi toona juba 4 aastat varem toimunud liinireform, mille tulemusena maaliine 40% ulatuses koomale tõmmati. Viimased aastad on ilmselt enamikus süvendanud veendumust, et bussijaam on bussiliikluse teenindamiseks suur mis suur.

Diskussioon on olnud pigem noortekeskuse sobivuse üle bussijaama, kuid ka seda eelkõige emotsionaalsel tasandil.

Proosalisem pool on võib-olla selle kolimisidee elluviimise võimalikkus üldse. Ühestki algava perioodi meetmekavast ei leia soovitud noortekeskuse väljaehitamiseks konkreetset toetusvõimalust.

Linnaeelarvet rebivad aga enda poole veel rekonstrueerimata lasteaiad.

Rääkides soodsatest hetkedest, siis terendas võimalus noortekeskuse kolimiseks ka alles hiljuti. Lõppemas oli just leping Divaga kino näitamise osas, kui Grand Rose tuli välja ideega ehitada praeguse noortekeskuse krundile Komandandi tänaval korralik kinosaal ja parandada hotelli efektiivsust täiendavate numbritubadega. Viimsi kino filiaalina kavandatud kinosaal olnuks varustatud kaasaegse digikino tehnikaga ja jaganud “suurema vennaga” kinokava.

Kinoga oli kiire mõlemal poolel. Et kinolitsentsi saab kinooperaator nelja saali olemasolul ja Viimsisse kavandati algselt kolme saali, oli Kuressaare saali väga vaja. Kuressaare oleks aga saanud nüüdisaegse kino.

225 000 eurot – kinnistu 6-kordne turuväärtus, mis arendajaga tookord kokku lepiti – oleks võimaldanud noortekeskuse bussijaamas sisse seada. Volikogult paralleelselt küsitud nõusolekuga krunt müüa hakati menetlema krundi detailplaneeringut.

Et vahepeal toimus valitsuse vahetus, ei tohtinukski siin suurt rolli mängida, sest ka uue valitsuse koalitsioonileppest leiab punkti, mille põhjal toetatakse noortekeskuse kolimist bussijaama.

Ajalugu meenutades leiame ühest jaanuari alguse Saarte Häälest toretsemas pealkirja “Bussijaama teema võeti käsile”. Saame lugeda, kuidas uus valitsus moodustas n-ö kolimise töögrupi. Hilisematest lehenumbritest ei leia aga enam midagi.

Ehk jõutakse veel rongile?

Planeering ei ole veel kehtestatud. Ehk võiks veel mainida, et Viimsisse ehitati vahepeal neljas saal ja arendaja põlev huvi Kuressaare kinosaali järele jahtus. Tõenäoliselt on huvi täiendavate tubade vastu endiselt üleval, kuid 225 000 eurot ei ole kindlasti enam teema. Ühesõnaga, soodne hetk libises käest. Jaanuaris moodustatud komisjoni liikmeks määrati ka mind. Esimesel (ja ainukesel?) töökoosolekul enne lahkumist linnavalitsusest tutvustasin oma visiooni kolimisest.

Et bussijaama hoone on arhitektuurne tervik, oli vaja esmalt koostada kogu hoonet puudutav projektdokumentatsioon, et üldse aru saada, millistest mahtudest me räägime, ja näitlikustada hoone jagamine. Idee kohaselt oleks bussiliiklust teenindav hooneosa jäänud Pihtla tee poole, noortekeskus Tallinna tänava poole. Peagi avanevast piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest oleks võimalik raha kaasata ühistranspordi infrastruktuuri arendamiseks. Saaks rekonstrueerida nii bussireisijaid teenindava osa hoonest kui ka busse teenindava osa territooriumist. Taotluse hetkeks peaks projekt valmis olema, ehitushind teada ja ehituslubagi käes.

Paralleelselt oleks Komandandi krundi müügist saadud rahaga sisustatud noortekeskus, eelkõige avatud noortekeskuse osa, sest ei ole vist tänaseni paigas visioon, millises mahus bussijaama kolitakse, milliseid noortele suunatud funktsioone lisaks avatud noortekeskusele seal üldse näha tahetakse.

Loodan, et bussiliiklust teenindava hooneosa rekonstrueerimisega jõutakse veel rongile, noortekeskuse kolimine on nüüd juba palju keerulisem. Ja kui noortekeskus ei koli, on meil endiselt pooltühi bussijaam, noored saavad aga endiselt valida Kitsal tänaval asuva rendipinna ja Komandandi tänaval asuva vana katlamaja vahel.

Hannes Koppel
volitatud arhitekt


 

Linnavalitsus: planeering on valmimas

Abilinnapea Taavi Kurisoo sõnul peaks Grand Rose Spa vaidlusi tekitanud

ventilatsiooniava kõrgemale ehitatama selle nädala jooksul, mis on elanikega kokkuleppe sõlmimise eeltingimus. Kokkuleppe tingimused on eelnevalt elanike, linnavalitsuse ja arendaja poolt kooskõlastatud. “Loodan, et kõik läheb plaanipäraselt ja me jõuame planeeringu kehtestamise eelnõuga volikogu oktoobrikuu istungile,” ütles Kurisoo.

Linnavalitsuse andmetel on arendaja kino ehitamisest huvitatud ja kindlasti saab see krundi müümisel siduvaks kohustuseks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 834 korda, sh täna 1)