Põlluküla küla kavandab Lümandaga ühte heita (11)

KOOSOLEK PÕLLUKÜLAS: Esiplaanil vaidlevad Kalda talu peremees Uno Rääk ja Ülo Sard Toominga talust. Ülle Kütt Pihla talust mõtleb probleemi üle järele. Foto: Irina Mägi

KOOSOLEK PÕLLUKÜLAS: Esiplaanil vaidlevad Kalda talu peremees Uno Rääk ja Ülo Sard Toominga talust. Ülle Kütt Pihla talust mõtleb probleemi üle järele. Foto: Irina Mägi

Lümanda valla Põlluküla elanike neljapäeva õhtul peetud koosolekul avaldas rahvas soovi küla vana nimi alles jätta. Kui see pole võimalik, eelistaksid elanikud liituda Lümanda külaga.

Põlluküla elanike esimene küsimus Lümanda vallavanemale Jaanika Tiitsonile oli, miks lisati nende küla nimele mõni aeg tagasi veel kord sõna “küla”. “Eluaeg oleme olnud Põlluküla, nüüd millegi pärast Põlluküla küla,” oli rahvas nõutu.

Vallavanem Jaanika Tiitson põhjendas tehtud muudatust keeleseaduse nõuetega. Tema sõnul pole omavalitsuste varasematel ühinemistel nimeprobleemi üles kerkinud. “Nüüd on kolme valla peale viis nimepaari,” selgitas ta.

Nimevahetamise vajaduse tingib Lümanda, Kärla ja Kaarma valla ühinemine Lääne-Saare vallaks, sest ühes vallas ei saa olla mitut ühesuguse nimega küla.

Et neljapäeva õhtuks polnud teistes valdades külakoosolekuid veel toimunud, jättis vallavanem õhku võimaluse, et ehk ei tulegi küla nime muuta. “Kui Kaarma Põlluküla otsustab uue nime võtta, jääb teile Põlluküla nimi alles,” lubas Tiitson.

Ühtlasi andis ta teada, et päev varem toimunud Mõisaküla ja Kulli küla koosolekul nõustusid elanikud külanime ette võtma sidekriipsuga liite “Lümanda”. See tähendab, et Mõisaküla nimeks saab Lümanda-Mõisaküla küla ja Kulli küla muutub Lümanda-Kulliks. Vallavanema sõnul pakuti eesliiteks ka “ida” ja “lääne”, lähtudes külade asukohast maakonnas, kuid ühine arvamus oli, et see tekitaks pigem segadust.

Põlluküla rahvale Lümanda-Põlluküla nimi ei meeldinud. Inimesed olid veendunud, et nime muutmine toob kaasa suure segaduse, sest kõik ametlikud dokumendid tuleb ju ümber teha. ID-kaardil ja juhiloal pole elukoha aadressi küll märgitud, kuid maal elavaid inimesi paneb muretsema PRIA toetustega seonduv.

“PRIA on meilt korduvalt küsinud, kas teie aadress on endine,” märkis koosoleku oma kodus korraldanud Kalda talu peremees Uno Rääk.

Nimevaidluse tõttu läks niigi soojas ruumis õhkkond päris kuumaks. Pakuti täiesti uusi nimesid nagu Kalda ja Allika, mis tuletatud talunimedest. Naljatades soovitati vaid L-tähe kasutamist Põlluküla ees, sest näitleja Raivo E. Tamm on üle riigi kuulus mees. Veel poldud rahul sellega, et elektroonilistes kirjades ei saa tihti täpitähti kasutada.

“Mul veel siiamaani peldikuseinal veneaegne silt “Ljumanda”, kas nüüd tuleb vene aeg tagasi?“ kurjustas Rääk.

Et vaidlusest käis korduvalt läbi väide, et mitteametlikult nimetavad nad ennast juba praegu Lümanda elanikeks, tehti ettepanek liituda Lümanda külaga, millega Põllukülal on ühine piir.

Vallavanem lubas uurida, mida tuleb teha kahe küla liitumiseks. “Kindlasti muutuks postiindeks,” pakkus ta. Nii väikese muudatusega oli rahvas kohe nõus.

Koosolek otsustas lõpuks, et kui Kaarma Põlluküla võtab endale uue nime, jätkatakse vanamoodi. Kui ei, ühinetakse Lümandaga.

Koosolekul viibinud Ester Arnus, kes esindas kõrval asuvat Kärdu küla, väljendas vaid oma seisukohta. “Küsige ikka teiste käest ka, aga mina liituksin kas või Põllukülaga, sest üksi on kole igav olla,” kurtis ta.

Ester tunnistas samuti, et tuttavate jaoks elab ta Lümandas, mitte Kärdul. “Üks päev rääkisin telefoniga ühe Tallinnas asuva asutusega. Teisel pool oli vene keelt kõnelev naisterahvas, kes pakkus minu aadressiks järjekindlalt Jumindat. Mina ikka, et Lümanda, tema vastu Juminda,” rääkis ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 205 korda, sh täna 1)