Erametsaliit kutsub kontrollima jahiturismi ja ulukiliha müüki (7)

AGA LASKE KÄIA: Saaremaa jahimeeste seltsi juhi Mati Tangu sõnul aitaks jahinduse kontrolliine lõpetada nii mõnegi linnalegendi. Foto: arhiiv

AGA LASKE KÄIA: Saaremaa jahimeeste seltsi juhi Mati Tangu sõnul aitaks jahinduse kontrolliine lõpetada nii mõnegi linnalegendi. Foto: arhiiv

Jahimeeste ulukiloendamise andmete erapooletuses kahtlev Eesti erametsaliit pöördus keskkonnaministeeriumi poole ettepanekuga viia läbi suurulukite arvukuse kontrolluuring ja selgitada välja jahimajanduse tegelikud tulud.

Pöördumises, millele on alla kirjutanud Eesti erametsaliidu juhatuse esimees Aira Toss ja tegevdirektor Liina Laineveer, ollakse seisukohal, et jahindusorganisatsioonide esitatud ulukite seireandmed ei ole alati piisavalt usaldusväärsed, kuna jahiselts võib esitada andmeid vastavalt oma majandustegevuse eesmärgile ja jätkata seejärel oma huvidele vastavat jahipidamist.

“Suurem küttimissoov või vastupidi, soovimatus tegeleda ebamugavate küttimiskohustustega, väljendub tegelikkusest suuremate või väiksemate populatsioonihinnangute andmises,” märgitakse pöördumises.

Et tagada kogutud andmete usaldusväärsus, tuleks ulukiseirega tegelemine anda erametsaliidu hinnangul üle erapooletule instantsile nagu keskkonnaagentuur.

Arvestades vajadust tagada ulukiseire andmete usaldusväärsus ning küttimismahtude ja -struktuuri vastavus tegelikule ulukipopulatsioonile, tehakse pöördumises ettepanek korraldada ühekordne suurulukite arvukuse kontrolluuring. “Igas maakonnas peaks jahindusnõukogul olema õigus suunata üks jahipiirkond erapooletule ulukiloendusele, mida korraldab keskkonnaagentuur,” öeldakse pöördumises.

Samuti teeb erametsaliit ettepaneku korraldada uuring tulude kohta kogu jahimajanduse väärtusahelas. Usaldusväärsete andmete saamiseks tuleb vajadusel analüüsida jahiseltside ja ulukiliha kokkuostvate ettevõtete majandustegevust, jahituristidega kaasnevat tulu ja potentsiaali. Nii ulukiasurkondade seisundi kui ka jahimajanduse tulemuste osas kogutud andmeid võiks seejärel võrrelda ka Soome, Rootsi ja Läti andmetega.

Erametsaliit teeb ettepaneku täiendada jahiseadust, lisades seirearuandele kohustusliku komponendina jahipidamise majandusliku aspekti. Aruandes tuleks igal aastal teha kokkuvõtteid uluki asurkonnast ning anda soovitusi ulukite küttimismahtude ja -struktuuri määramiseks, majandusliku analüüsi osana koostada kokkuvõte, mis sisaldab ka ulukikahjude majanduslikku analüüsi.

Oma ettepanekuid põhjendab erametsaliit vajadusega tagada senisest suuremal määral jahinduse majanduslik potentsiaal, mis ulukikahjude osas praegu rakendatud süsteemi tõttu paraku täies ulatuses ei realiseeru.

Saarlased hoiavad leebemat joont

Saarte jahimeeste seltsi juhatuse esimees, Saaremaa jahindusnõukogu liige Mati Tang ütles, et erametsakeskuse oletused loendusandmete võimaliku moonutamise kohta vajaksid rohkem selgitusi.

“Mida ametlikumalt ja avalikumalt sa sellist asja väidad, seda enam peab sul olema tõestusi,” märkis Tang. “Mina ei ole küll näinud ega kuulnud seni ühtegi tõestust, et see niimoodi oleks, ning eks selline väljaütlemine jääb igaühe oma hinge ja vastutuse peale.”

Erametsaliidu ettepanek jätta ulukiseire edaspidi soovitavalt keskkonnaagentuuri ülesandeks, on Mati Tangu sõnul ainult tervitatav. “Jahimehed on kahe käega poolt, et ulukite arvukuse jälgimisega tegeleks riik,” lausus Tang. Kuivõrd Eestis pole ühtegi palgalist jahimeest ning kõik käivad metsas oma vabast ajast ja oma raha eest, siis ei lõpe olukord, kus keegi peab tegema mingit asja kohustuslikult ja tasuta, Mati Tangu hinnangul hea tulemusega.

Rääkides erametsaliidu ettepanekust uurida jahimajanduse tulusid, leidis Mati Tang, et riigil on selleks täielik õigus. “Liha müük ja jahiturism lõhnavad raha järgi ning maksuametil on õigus sellistesse asjadesse sekkuda ja neid kontrollida, miks mitte,” nentis ta. “Ma arvan, et siis saavad ka ümber lükatud nii mõnedki linnalegendid, mis räägivad sellest, kuidas jahimehed lihamüügi ja jahituristide arvelt rikastuvad.”

RMK Saaremaa metskonna metsaülem, Saaremaa jahindusnõukogu liige Marko Trave ütles erametsakeskuse pöördumises esitatud seisukohti kommenteerides, et ulukiseirega tegeleb ka praegu keskkonnaagentuur. “Nad annavad igal aastal välja ulukiseire aruande, mis kajastab ka jahimeeste hinnanguid, kuid need ei ole aluseks küttimislimiitide määramisel,” lausus Trave.

Marko Trave sõnul tasub jahimeeste ja maaomanike suhetes eelkõige järgida jahiseaduse mõtet, mille kohaselt reguleeritakse ulukite arvukust maaomanike ja jahimeeste koostöös. “Asjad peaks lahendama nende omavaheline leping ja mitte mingisugune jahindusnõukogu antud käsk,” ütles Trave. “Meil on jahimeestega leping ja nad teavad, et kui männikud ära süüakse, siis tuleb arve. See on see hoob, mille abil jahimehed pigem juba vabatahtlikult hoiavad loomade arvukuse madalamana.”

Samas möönis Trave, et paljud erametsaomanikud ei ole jahimeestega lepinguid sõlminud ilmselt põhjusel, et väikemaaomanikule ei pruugi lepingu sõlmimine lihtne olla, sest jahimehed ei taha endale hüvitamisega seotud kohustusi võtta.

“Kui eraomanik, kellel on 10 ha maad, ütleb, et ta tahab lepingut, siis jahimeestel on lihtsam öelda, et ah, me ei käigi sinu maa peal jahti pidamas,” tõi ta näite. RMK-l kui suurel maaomanikul on lepinguid sõlmida lihtsam, kuna jahimehed on huvitatud nende maade kasutamisest.

Uluk annab maarahvale elatist

Valjala valla viljakasvataja, Saaremaa jahindusnõukogu liige Jaan Sink lausus, et ulukikahjude osas ei ole jahiseadust veel päriselt rakendada jõutud, kuid temale teadaolevalt hüvitatakse Saaremaal sel aastal paar ulukikahju juhtumit.

Singi sõnul ei maksa probleemi, et jahimehed ulukeid valesti loendavad, väga suureks pidada. “Jahimehed võivad ju ulukeid meelega valesti loendada, aga kui neil tuleb ikka kahjusid hüvitama hakata, siis nad hakkavad mõtlema, kas on mõtet valesti loendada.”

Jahindustulude väljaselgitamise üleskutset kommenteeris Jaan Sink aga järgmiselt: “Ütleksin siin Sepa Andruse (Kaarma valla talunik ja jahimees) sõnadega, et uluk on ressurss ja ressurssi tuleb rahvamajanduse huvides efektiivselt kasutada.”

Sink selgitas, et kui metsloomad võimaldavad maal elaval inimesel raha teenida, siis miks mitte. “Aga kahjude valdkond peab enne olema korraldatud ja sellega jahiseadus tegelebki,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 680 korda, sh täna 1)