Kõne Iffile: Täna räägime Iffiga saaremaisest toidust ja selle reklaamimisest

On ju Ivo Linna see, kes peagi eetrisse jõudvates teleklippides saaremaist toitu soovitab.

See, et just mind paluti saaremaise toidu telereklaamklippides osalema, oli suur ja meeldiv üllatus. Ning eriti meeldiv oli see, et need klipid tegi valmis mu sõber ja bändikaaslane Harry Kõrvits koos oma naise Margitiga ning selle kõik võttis üles minu operaatoriks õppinud poeg Robert.

Minu jaoks oli nende reklaamide tegemine suur rõõm, sest – see võib küll kõlada väga pateetiliselt ja klišeena – ma sööngi Saaremaa toitu. Kui pean toidukraami ostma, siis eelistan ka mandril olles alati saaremaist: Saaremaa piimatooteid – võid, juustu –, lihatooteid, kalakonserve.

Tänu sellele ei ole mul piinlik selles reklaamis esineda. Mulle tõesti meeldib Saaremaa toit.

Minu oma lemmikud Saaremaa toodete seas on lihatooted. Palju ma seda liha söön, aga igasugu singid ja rulaadid ja vorstid – tänu sellele, et neil on kaugelt äratuntav pakend, pole imestada, et käsi kohe neid haarama satub.

Ja kui on perioodid, kui olen omatehtud õunamahla ära joonud, siis ostan ma alati seda saaremaist õunamahla, mille sildi peale on kirjutatud “Üks liiter saaremaist õunamahla”. Muidugi on väga maitsvad Saare sai ja Muhu leib, Karja Pagari leib.

See on loomulik, sisseprogrammeeritud asi, et tahad oma kodukandi toitu süüa: kui oled saarlane, siis eelistad saaremaist toitu, kui oled aga kasvanud Põlvamaal, siis tahad ikka Põlva kandi toitu.

Mina arvan, et kohalikke toidutooteid on vaja reklaamida. Sel lihtsal põhjusel, et praegu on kaubaküllus lausa pöörane. Igasugu tooteid tuuakse meile teisest maailma otsast kohale. Selleks, et väärtustada ja teadvustada, et meie oma toit on kõige parem, tulebki reklaami teha. Inimesed tahavad ju katsetada-proovida ja lähevad mõnikord võib-olla lihtsama vastupanu teed, et võtame selle, mis esimesena näppu juhtub.

Selleks, et teadvustada üleüldise konkurentsi tingimustes, et meie toit siin Saaremaal on puhas, puhtast loodusest, hea maitsega, toiteväärtuslik, peavadki kõik oma kaupa reklaamima – sellest ei pääse. Võib-olla mõne reklaami abiga jõuab see õige maitse suhu ka.

Ka mu sõbrad-tuttavad mandrilt kiidavad saaremaiseid toidutooteid. Tundub, et kõige meelsamini ostetakse siit kaasa leiba. Tean mitut inimest, kes söövad ainult Saare juustu ja põlgavad kõik ülejäänud ära. Kui näiteks Tallinnast Saaremaale tullakse, siis ostetakse siit koju kaasa. Ostetakse ka kalakonserve ja kala igasugusel kujul. Ise olen mandrituttavate jaoks siit leiba kaasa võtnud.

Mina leian, et rahvast tuleb üles kutsuda Saaremaa toitu sööma. Tihtipeale me ise ei oska või unustame hinnata seda, mis tundub nii loomulik. Nii on ka saaremaise toiduga. Aga see on kõige parem.

See, kui tootele pannakse Saaremaa nimi, ent sel pole Saaremaaga mingit pistmist, on minu arvates ebadžentelmenlik käitumine. Kus liiguvad rahad, seal unustatakse tihtipeale igasugune eetika. Mina loen õigeteks Saaremaa toodeteks ikka ja ainult neid, mis on tehtud Saaremaal.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 119 korda, sh täna 1)