Mis juhtus hariduse arengukavaga? (7)

Linna hariduselu on tabanud kahetsusväärne tagasilöök: alles eelmisel aastal valminud Kuressaare linna arengukavast aastani 2020 (2030) on hariduse valdkonnas välja visatud ligi 30 olulist teemat. Volikogu kinnitatud arengudokumendist on kadunud sellised hariduse alustalad nagu õppekavade ja metoodikate arendus, väärtuskasvatus, koostöö lapsevanematega, õpimotivatsiooni suurendamine, koolist väljalangemise ennetamine ja veel paarkümmend teemat.

Maailmas on asju, mida sa võid muuta, ja on asju, mida sul ei tarvitse muuta. Antagu sulle mõistust neil asjadel vahet teha.

Arengukava hariduse osa valmis pooleteiseaasta pikkuse pingelise ja suuremahulise töö tulemusena. Kaasatud olid linna gümnaasiumide direktorid Toomas Takkis, Viljar Aro, Ly Kallas, ametikooli ja kolledži juhid Neeme Rand ja Anne Keerberg, huvikoolide, lasteaedade, lapsevanemate esindajad, kokku 15 juhti ja arvamusliidrit. Üle tosina korra käidi koos, tehti ajurünnakuid, mõttetalguid ja arutelusid, kust naljalt keegi kunagi ei puudunud. Ühiselt vaagiti pea iga sõna.

Üle paarikümne korra saadeti töövariant hariduse teemagrupi liikmetele arvamuse avaldamiseks. Valmivat arengukava käidi tutvustamas koolide ja lasteaedade õpetajatele ja hoolekogudele. Arengukava oli pikalt avalikul arutelul linnakodanikele täiendamiseks.

Lihtsalt tõmmati maha

Valmis sisuline töödokument, mis oli mõeldud kasutamiseks aastani 2020. Tööd tehti pika perspektiivitundega, et see leiaks võimalikult rohket kasutust ja võimaldaks taotleda kõikvõimalikke projekte ja lisarahastust. Nagu kord ette näeb, saab seda igal aastal täiendada. On täiesti loomulik, et täpsustatakse ja lisatakse ettepanekuid.

Mis tegelikult juhtus? Eelmisel nädalal linna hariduskomisjonile saadetud eelnõus oli maha tõmmatud ligi 30 sisulist ja haridusvaldkonnas elulise tähtsusega teemat.

Mõned näited, mis kadusid, lisaks ülaltoodule: koostöö laste kooliks ettevalmistamisel, õppija arendamine, individuaalsuse arvestamine, koolitunni väärtustamine, kodutööde mahu vähendamine, õppima innustav atmosfäär, õpioskuste arendamine, koolist väljalangemise ennetamine, laste ja noorte suunamine huvihariduse juurde, karjäärinõustamine iga õpilaseni, esimeste klasside komplekteerimise süsteemi arendamine, e-riigi tasandil konkurentsivõimelise hariduse omandamiseks võimaluste tagamine, gümnaasiumiharidus loob eeldused õpingute edukaks jätkamiseks nii kõrgkoolis kui ka kutseõppes, õppija individuaalse eripära ja isiklikest huvidest tulenevate haridusvajaduste toetamine, õpilasteaduse toetamine, igale lapsele ja õpilasele võimaluste tagamine huvihariduses osalemiseks, töömalev, linnalaagrid, eritingimusi vajavate erivajaduste laste rühmadele ja klassidele sobiliku ruumi ja struktuurilahenduse leidmine, haridusasutuste territooriumide arendamine ja püsihoolduse tagamine, noorsootöö mitmekesistamine ning osalus- ja kuuluvuskogemuste suurendamine, liikumisharrastus igapäevanormiks, töökasvatuse edendamine. Isegi teema “hoolin oma kodulinnast ja kodusaarest” pole armu leidnud.

Dokument on piisavalt mahukas – kõike pole küündimatu ja ebaprofessionaalne käsi suutnud läbi kriipsutada, samuti elab edasi investeeringute kava. Aeglaselt küll, aga varem algatatud suurprojektid lähevad edasi.

Volikogu kinnitada

Õnneks on meie koolidel piisavalt pädevust, et asjast üle olla, on ju nähtud igasuguseid aegu. Kuid linna arengukava hariduse osa, mis võiks olla meie nelja suure kooli, viie lasteaia ja nelja huvikooli lipulaev, on sattunud asjatundmatu ametniku meelevalda. Kas nii õigustatakse olemasolu? Kas puudub vastav pädevus nüüdisaegsetest strateegiatest või on see suutmatus hallata linna hariduse sisulist poolt? Asemele pole pakutud ühtki uut sisulist omapoolset teemat, on muudetud sõnastust või sõnade järjekorda.

Esitatud “muudatused” on suunatud tänasele volikogu istungile kinnitamiseks. Mida enam pole, seda lihtsalt pole – otsustaja ei pruugi puuduvat avastadagi. Südamest loodan, et volinike ette jõuab, kas sisuliselt taastatud arengukava või volikogu jätab selle haridusvaenulikkuse vastu võtmata või keegi võtab vastutuse. Lootus sureb teatavasti viimasena.

Linna arengukava on avalik kokkulepe pikkadeks aastateks. Antud juhul, kui volikogu peaks muudatused kinnitama, oleks see barbaarne suund taandarengu poole. Hoole, entusiasmi ja pühendumusega tehtud arengukava hariduse osast saaks taas vaid remondinimekiri ja tööplaani taoline bulla haridusosakonna ametnikele, mitte ülelinnaline, alati haridust väga kõrgel tasemel hindava ja eduka Kuressaare töödokument. Hariduse arengukava terviklikkus, eriti selle sisuline pool on tugevalt kahjustada saanud.

Mis on küll selle ametniku mõttes, kes sellist tööd teeb? Mis on tema töö õige hind ja kas see jääb või kaob…

Tiina Talvi
endine Kuressaare hariduse ja kultuuri abilinnapea

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 964 korda, sh täna 1)