Lõunamaiselt kuuma suist turismihooaega meenutades

KURIOOSNE LUGU: Augusti lõpul abistasid turismiinfo töötajad Liis Teresk (keskel) ja Kristina Mägi (vasakul) Hiiumaa asemel Saaremaale sattunud hollandlannat Jacqueline Vonderit. Foto: Raul Vinni

KURIOOSNE LUGU: Augusti lõpul abistasid turismiinfo töötajad Liis Teresk (keskel) ja Kristina Mägi (vasakul) Hiiumaa asemel Saaremaale sattunud hollandlannat Jacqueline Vonderit. Foto: Raul Vinni

Lõunamaa suve meenutav turismihooaeg hakkab selleks aastaks otsi koomale tõmbama. Viimased suuremad festivalid on peetud, ilm on hommikuti juba üsna karge ja linnapildis tulevad uudistavate turistide asemel taas vastu tuttavad kohalikud.

Kuigi möödunud suve iseloomustav statistika ei ole kõik veel laekunud, tundub, et laias laastus võib turismihooajaga rahule jääda. Laevakompanii vedas saarele veidi (+ 2%) rohkem reisijaid kui mullu.

Lennukiga jõudis suvel Kuressaarde samuti rohkem inimesi (+ 4%) kui aasta tagasi. Kõigi aegade külastatavuse rekordi lõi Saaremaa Sadam, mille kaudu saabus sel suvel saarele üle 7000 külastaja. Kuuldavasti läks hästi ka väikesadamatel.

Välisturist kasutab oma lennukipileti ära ja tuleb kohale ka siis, kui taevast sajab pussnuge. Eestlane seevastu jälgib hoolega ilmateadet. Lõppenud erakordselt ilus ja kuum suvi kajastus kohe ka saarele jõudnud mandriinimeste arvus.

Esimese kahe suvekuuga kasvas tasulistes majutusasutustes peatunud eestlaste hulk 10% võrra.

Soomlasi oli vähem

Suurim murelaps möödunud suvel oli soome turistide arv, mis kahanes märgatavalt. Juunis-juulis majutus Saaremaal soomlasi 10% vähem kui mullu. Kuna Soome on Eesti turismi seisukohalt kõige suurem välisturg, paneb see mõtlema.

Ühest küljest on tegu Soome majandust tabanud keeruliste aegadega, mille tagajärjel on soomlaste kindlustunne kehvake. Soomes läbiviidud uuringu põhjal arvab 53% tarbijaskonnast, et praegu on sobiv aeg raha säästa. Üks esimesi säästukohti on kokkuhoid reisimise pealt.

Teisalt peaksime võib-olla kriitiliselt analüüsima asjaolu, et Saaremaal soome turistide arv väheneb, ent Pärnus kõigest hoolimata kasvab.

Heameelt teeb aga Venemaalt saabuvate külaliste arvu suurenemine. Tänu turismi kiirele kasvule viimastel aastatel jõudsid Venemaa elanikud 2013. aastal mitmepäevaste välisreiside arvult Euroopa riikide seas juba 3. kohale Saksamaa ja Suurbritannia järel, tehes 7% kõigist eurooplaste välisreisidest.

Saarele jõudmise põhjused on inimestel erinevad. Eestlastel on siin tavaliselt ees sugulased-tuttavad. Lähinaabrid (soomlased, lätlased) on tihti saarel juba varem käinud ning tulevad siia isikliku kogemuse või sõpradelt kuuldud positiivsete reisimuljete ajendil.

Suvel kaugemalt tulnud külalistega turismiinfokeskuses vesteldes selgus, et suur osa neist langetab oma reisiotsuse, tuginedes reisijuhtide positiivsetele kirjeldustele. Saaremaad kiidetakse neis kui erakordselt kauni looduse ja põneva kultuuriga Baltikumi pärli.

Saar ei peta ootusi

Uurides külaliste ootuste ja tegelike reisimuljete kattumist, tundub, et Saaremaa on täpselt see, mida reisikirjad on lubanud. Ilus loodus, põnev kultuurielu, toredad inimesed, hea söök jne.

Eriti positiivset tagasisidet on saanud Eesti IT-lahendused – mobiilikõne peale avanevad tõkkepuud sadamas, bussipileteid saab osta internetis, laialt levinud tasuta WiFi jne. Üks hollandi härra teatas koguni, et tema kodumaa on Eesti IT-võimaluste kõrval suisa arengumaa.

Peagi ootab meid ees oktoober, mille Saaremaal võib tituleerida spordikuuks: Karujärve rattamaraton, Saaremaa ralli, Kolme Päeva Jooks. Seejärel tulevad juba aastavahetuspaketid ja ettevalmistused jaanuaris algavaks uueks messihooajaks.

Kristina Mägi
turismiinfokeskuse turismispetsialist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 317 korda, sh täna 1)