Kas riigikaitse tuleb muuta koolis kohustuslikuks? (1)

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul võiks ajateenistuse ettevalmistus alata riigikaitseõpetusega koolipingis.

Ministri hinnangul oleks riigigümnaasiumides vajalik lausa kohustusliku riigikaitseõppe sisseviimine. Kas riigikaitse võiks aga olla kohustuslik ka tava- ehk munitsipaalgümnaasiumides?
Toomas Takkis, Kuressaare gümnaasiumi direktor:
Ma ei oskagi öelda, kas see peaks kõigis gümnaasiumides kohustuslik olema. Arvan, et pigem ei peaks. Minu meelest ei ole see hea mõte.

Meil saab riigikaitset valikainena gümnaasiumis õppida juba palju aastaid. See on üsna populaarne, õpivad nii poisid kui ka tüdrukud. Meil on Kaitseliidust õpetaja, toimuvad laagrid ja külastused.

Oleme siin kunagi omakeskis arutanud – Res Publica käis välja kadettide kooli loomise Eestisse –, et see riigikaitsegümnaasiumi rajamine pole ju mingi uus mõte.

Kuulda Reformierakonna kui liberaalse maailmavaate esindajailt sõna “kohustuslik”, tekitab imestust. Minu meelest ei lähe see kohustuslikkus nende maailmavaatega kokku.

Mina leian, et riigigümnaasiumid on üldse out-teema ja vale suund, aga las nad räägivad.
Viljar Aro, Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor:
Ma ei ole selles küsimuses sel moel lõpuni mõelnud, et mul oleks kindel vastus: jah või ei. Seda meelt olen aga küll, et nii, nagu see praegu meil on, võiks see küll olla – et õpilastel on võimalik seda ainet valida ja hinne läheb tunnistusele.

Praegu on nii, et isegi umbes pooled gümnaasiumiõpilased valivad riigikaitseõppe. Eelmisel aastal valis riigikaitseõppe viiskümmend 10. klassi õpilast. Ka tüdrukute hulgas tundub see samuti suhteliselt populaarne olevat.

Õpe toimub koostöös Kaitseliiduga ja seda toetab ministeerium. Selles mõttes on koolil mõnevõrra lihtsam toimetada, et vajalikke õppelaagreid ja õppevahendite osas toetatakse väljastpoolt kooli.
Raivo Paasma, Kaitseliidu noorteinstruktor, SÜG-i riigikaitseõpetaja:
Minu arvates peaks riigikaitseõpetus gümnaasiumides kindlasti kohustuslik olema, et noored oleksid kaitseväkke minekuks mingilgi määral ette valmistatud.

Tänapäeva noorte riigikaitsealased teadmised ja oskused kaitseväkke tulemisel on niivõrd madalal tasemel. Ka nende üldfüüsiline ettevalmistus on praeguse õppeprogrammi tõttu aastatega kehvaks jäänud. Noormeestele peaks see kindlasti kohustuslik olema, aga tüdrukutele, kes asja vastu huvi tunnevad, võiks see olla valiksuund.

Alustasin oma riigikaitsealast õpetajatööd juba 1990. aastatel ja olen õpetanud ka KG-s.

Selle kursuse raames saab õppida kõike alates rivist ja üksuste organiseerimisest ja lõpetades maastikul liikumise, relva tundmisega. Samuti räägime poliitikast.

Kursuse raames on ette nähtud 70 tundi, mis läbitakse ühe aasta vältel. 10. klassis hakatakse jaanuaris pihta ja lõpetatakse 11. klassi detsembris. Tänavu oli mul poolsada õpilast.

Need, kes on valinud riigikaitseõppe ja selle lõpetanud, on väga hästi hakkama saanud ja mingi osa neist on läinud edasi riigikaitse jõustruktuuridesse.
Joosep Preedin
Saaremaa ühisgümnaasiumi abiturient:
Mina leian, et riigikaitseõpe võiks kohustuslik olla.
Ise ma riigikaitse tunnis käinud ei ole. Kui oli võimalus kursus võtta, ei teadnud ma, mida see endast kujutab. Praegu huvitaks mind kursus küll ja kui oleks võimalik see praegu võtta, siis teeksin seda. Mina pean selle suurimaks plussiks väliõpet. Väljas õppimine ja tundide läbiviimine on väga huvitavad ja mulle selline mitmekesisus meeldib.
Leian, et selle kursuse teoreetiline ja praktiline õpe peaks olema piisav, et osata ohuolukorras käituda ja ellu jääda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 275 korda, sh täna 1)