Kärla jahimehed avaldasid eile oma blogis pilte eile öösel rajakaamera vaatevälja jäänud hundist või huntidest. Jahimehed loodavad, et “ka keskkonnaametnikud meie blogi vaatavad ja peagi meile taas paar hundiküttimise luba saadavad”.
Jahimeeste blogi teatel leidis pildid eile hommikul oma rajakaamerast Margus Mäeorg ja need on ehtne tõestus, et hundiprobleem on jätkuvalt üleval. “Kõik teated ja pildid huntidest või hundijälgedest on oodatud, sest teisiti me nende arvukust tõestada ei suuda,” on blogis kirjas.
Blogis teatatakse ka, et kuna salvestiste ajavahe on 20 minutit, võib tegu olla erinevate isenditega.
Eelmisel nädalal realiseeris Lümanda jahiseltsi liige Martin Leedo Paadla lahe ääres kaks hundilaskmise luba, mis keskkonnaamet oli välja andnud täpselt nädal aega varem. Amet põhjendas väljaspool jahihooaega loa andmist sellega, et Lümandas olid hundid aprillist augusti lõpuni korduvalt lambaid rünnanud. Murti 48 ja vigastati 42 lammast. Kokku on hundid sel aastal Saare maakonnas murdnud vähemalt 64 lammast.
Keskkonnaameti metsanduse juhtivspetsialist Roland Rüütli ütles eelmisel nädalal, et uute lubade andmine sõltub sellest, kui palju murdmisi veel aset leiab. Ka ei ole veel määratud 1. novembril algava jahihooaja küttimismaht, mille kinnitab suurkiskjate kaitse ja ohjeldamise töörühm.
Loading ...
Ülesaaremaalisel seltsil olemas hundi tegemiste ja liikumiste kaart:
https://mapsengine.google.com/map/u/0/viewer?mid=zy3r6AgpbKHw.kco-BT6ouxss
Kaart võiks olla hulga operatiivsem ja kajastus täpsem (Leedo sõnul passis ta parasjagu jahitornis, kui poole kaheksa paiku hüppas päikeseloojangul paksu udu seest niidetud rooalal asuvast puude saarestikust välja emahunt koos kuue kutsikaga).
Kas uusi lube antakse või mitte, sõltub Rüütli sõnul sellest, kui palju murdmisi veel aset leiab.
Selleks on vaja ikka mitu ülikooli läbi käia, et teha selliseid järeldusi: kütime kuuest kutsikast kaks ära ja alles jäänud neli kutsikat ei vaja enam murdmisteks eriväljaõpet – karjakasvatajatele lohutus missugune!
aga ei saa aru madalalaubalisest mõtlemisest, et lammastel on luba elada, aga looduses olevatel loomadel mitte. Tehke tarad korda, valvake lambaid ja siis alles räägime sellest, millist kahju teile metsakutsad teevad. Meite naabri koer murrab kanu, politsei ütleb, pane kanad sellise tarandikku, et koer ligi ei pääseks – lihtne. Omanik vastutab oma vara eest ise, tapmine ei lahenda probleemi hõlptulu suuremaks teenimisel.
Tõnu oli saanud ametist hundipassi.
Tõnu eeltöö sigiva hundiperekonnaga, oli eelnevatel aastatel tõhus ja karjakaitset huntide eest vajasid juba enamus Saaremaa karjakasvatajaid.
Tõnu otsus alustada ettevõtjana oli kindel ja asutas kenneli „Karjavalvekrants“.
Pere säästude eest tõi Kaukaasiast kümme tiinet karjavalvekrantsi, need tõid igaüks kümme kutsikat…
Edasi hästi ei mäleta, aga vahepeal oli ametisse saanud uus ametnik ja tema selge ning kindel otsus oli: SAARED EI VAJA HUNTE!
09:53, Oled küll roheline.
Tara on olemas. Selleks taraks on Väinameri. ”Metsakutsud” on tulnud üle tara (sinu kanu) murdma. Ei hakka sa ju igale oma kanale eraldi tarandikku nüüd tegema!!! Lihtne?
Minule tundub selles hundiprobleemis, hoopis see, et hõlptulu lootis püüda ametnik Tõnu. Külvates eelnevalt hundiseemet ja hiljem pakkuda karjakasvatajatele kopsaka summa eest karjavalvekrantse – väidetavalt huntide eest “kaitseks”?
Hundid sigivad hästi ja nende arvukust tuleb piirata, sest kõiki maha tappa polegi võimalik. Ei ole rohelisele niipalju, et kui nende arvukust ei piirata, pead hakkama ise igal pool ringi käima lambakoer rihma otsas, muidu tulevad sulle omale tagumiku külge. Koeradki on Eestis inimesi murdnud, mis siis hundist veel rääkida.
Millal murtakse esimene inimene huntide poolt? See aeg ei jää ilmselt olemata praeguse huntide sigivuse poolest. Lähen näiteks metsa seenele ja emahunt kuue kutsikaga jalutab vastu, kas ta siis poegi kaitsma ei hakka? Kindlasti hakkab ja edasi oletada ei taha…
mine sa ka seenele oma jutuga. emahunt koos oma kuue pojaga pelgavad inimest nigu p…s habemenuga