9 aastat tööõnnetusi

MULLU VÄIKE LANGUS: Saaremaa tööinspektor Rein Nelis kommenteeris, et kuigi tööõnnetuste üldarv on viimasel kolmel aastal üle saja aastas, siis mullu oli mõningane langus. Foto: Sander Ilvest

MULLU VÄIKE LANGUS: Saaremaa tööinspektor Rein Nelis kommenteeris, et kuigi tööõnnetuste üldarv on viimasel kolmel aastal üle saja aastas, siis mullu oli mõningane langus. Foto: Sander Ilvest

Viimasel üheksal aastal on saarel tööohutuse ja -keskkonna olukord märgatavalt muutunud. Kahjuks mitte paremaks.

Äsja valmis tööinspektsioonis tööõnnetustest põhjalik ülevaade pealkirjaga “Registreeritud tööõnnetused maakonna, tegevusala, soo, vanuse ning 100 000 töötaja kohta 2005–2013”.

Saaremaal oli kõige rohkem tööõnnetusi ülemöödunud aastal (158), kõige vähem 2005. aastal (78). Tänavu on tööõnnetuste arv näidanud kasvutrendi Võru-, Valga- ja Läänemaal, nendib tööinspektsioon esimese poolaasta kokkuvõttes.

Kuivõrd tõesed need arvud on?

Sotsiaalministeeriumi nõunik, kauaaegne ja tunnustatud töökeskkonna spetsialist Tiit Kaadu on kindel, et kuni tööõnnetusest teatamine pole ei tööandjale ega ka töötajale rahaliselt tulus, ei hakata sellest ka ausalt teatama.

“Eestis puudub tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, tööandja otsustab, kas ta teatab juhtunust tööinspektsioonile,” sõnas ta.

Eurostat teab kinnitada, et kui kindlustussüsteemi ei kasutata, jääb suur hulk tööõnnetusi andmebaasi kandmata ja seega ülevaade tööohutuse olukorrast vildakaks või kindlasti ebatäpseks. Nii tööinspektsiooni kui ka ametiühingute hinnangul aitaks olukorda normaliseerida kohustusliku liikluskindlustuse eeskujul ka kohustusliku tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kehtestamine.

Mida rohkem on tööandjal firmas tööõnnetusi, seda suurem on tema kindlustusmakse. Sellisele süsteemile on aga tööandjad, kelle taskust peaksid kindlustusmaksed tulema, seni vastu olnud.

Kuni tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust pole, on töötajal pahatihti valida, kas arsti vastuvõtul ausalt rääkida, et jah, vigastasin end tööl, ja saada sajaprotsendilist haigusraha või minna kaasa tööandja pakkumisega “töökoht või ausus” ja leppida palju väiksema haigusrahaga. See-eest on, kuhu haiguslehelt naasta.

Tööõnnetused liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. Raskest tööõnnetusest peab arst teatama tööandjale ja tööinspektsiooni kohalikule asutusele.

Raskeid tööõnnetusi oli Saaremaal 2013. aastal 27. Ülevaate koostaja, tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna peaspetsialist-analüütik Krista Vaikmets tõdes, et nii palju raskeid tööõnnetusi pole Saare maakonnas olnud ühelgi eelneval üheksal aastal! “Parematel” aastatel jõudis registrisse ainult 13 rasket õnnetust. Nii oli see 2007. ja 2010. aastal.

Surmajuhtumeid on Saaremaal olnud reeglina üks aastas, erandiks oli vaid 2005. aasta (kolm juhtumit). Vähestes maakondades on aastas nii vähe surmajuhtumeid, nentis Vaikmets. Eestis tervikuna registreeriti 2013. aastal 20 surma tööl.

Vaid üks hukkunutest oli naine.

Kõige rohkem hukkub tööülesandeid täites inimesi vanuses 45–54 aastat.

Suhtarv lubab võrrelda

Krista Vaikmets tõi mängu veel ühe näitaja – tööõnnetuste s u h t a r v u ehk siis tööõnnetuste arvu 100 000 töötaja kohta. On ju ilmselge, et kui töötajaid on mingil aastal vähem, on vähem ka õnnetusi. Selle näitaja järgi oli Saaremaal kõige edukam 1999. aasta (494,5), kõige õnnetusrohkem ülemöödunud aasta (675,9).

Kui tavapäraselt arvatakse, et kõige õnnetusrohkem ja ohtlikum on ehitusvaldkond, siis tegelikkus on Eestis teine – mullu oli õnnetusrohkem töötlev tööstus (1226), ehitus aga pea kaks korda vähem (638). Suhtarvus oli möödunud aastal kõige vähem tööõnnetusi info- ja sidealal – 66.

Registreeritud tööõnnetuste arvu kasvu üheks põhjuseks võib eeskätt lugeda nii tööandjate kui ka töötajate teadlikkuse olulist tõusu seoses toimingutega, mida teha, kui on juhtunud tööõnnetus. Nimelt on tööinspektsioon viimastel aastatel tõsiselt tegelenud teavituse ja koolitusega eesmärgiga vähendada varjatud tööõnnetuste osakaalu.

Seetõttu on märgata just kergete tööõnnetuste registreerimise suurenemist, mida varem püüti kas rohkem varjata või ei peetud oluliseks nendest tööinspektsiooni teavitada. Saaremaal on aga kergeid tööõnnetusi mullu kirja saanud tunduvalt vähem kui üle-eelmisel aastal.

Saaremaa tööinspektor Rein Nelis kommenteeris, et kuigi tööõnnetuste üldarv on viimasel kolmel aastal üle saja aastas, siis mullu oli mõningane langus. Mis on vähenemise tinginud, on raske üheselt öelda. Tore oleks nentida, et kaasa on aidanud parem teavitustöö, koolitused ja muu sarnane ennetustegevus. Võib-olla ka töötajate ja tööandjate teadlikkus, et tööõnnetusi ei maksa varjata – kannatajad on nad ise, kaudselt või kaude.

Raskete tööõnnetuste arv on kaks viimast aastat olnud stabiilne. Nagu kogu Eestis, moodustavad rasked tööõnnetused Saaremaal umbes viiendiku kõigist juhtumitest. Proportsioonid on paigas.

Tööandja jätab mõndagi tegemata

Kui võrrelda tänavusi tulemusi aga 2013. esimese poolaastaga, on hinnangud halvemuse poole muutunud pigem seoses tööandja tegevusega, mitte niivõrd töökeskkonnas esinevate ohuteguritega.

Näiteks on tõusnud selliste ettevõtete osakaal, kus ikka veel ei ole töökeskkonnaspetsialisti või töökeskkonnavolinikke, esmaabikorraldus on puudulik, probleeme on isikukaitsevahenditega või siis on töötajate väljaõpe ja juhendamine puudulikult korraldatud. Selline on äsjane tööinspektsiooni hinnang töökeskkonnale kogu Eestis.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 493 korda, sh täna 1)