Lugeja kiri: Aafrika seakatkust Saaremaal (3)

Olen juba vana jahimees ja võin öelda, et lendavaid metssigu ei ole. Metssiga pesitseb ja elab umbes 3 km raadiusega alal. Detsembris-jaanuaris teevad noored kuldid pruudi otsingul suuremaid ringe. Valgevenest Eesti piirini jõudis seakatk kuu jooksul. Ja nüüd on juba Eestis 6 km kaugusel piirist väike metsseapõrsas nakatunud ja surnud!? Metssiga ei levita taudi – ta on vaid seakatku levikule kaasaaitaja.

Põhiliselt levitavad ja viivad seda haigust edasi röövlinnud (vares, ronk, harakas, kullilised) – sellest leviku selline kiirus. Röövlindude kaudu jõuab see taud ka Saaremaale ja seafarmidesse.

Teatavasti on selleks, et nakkus inimeste kaudu lauta ei jõuaks, vastuabinõud tarvitusele võetud. Mis edasi? Valjala seakasvatuse juht ja kõik teised Saaremaa seakasvatajad, tegutsege! Arvan, et lautade ümbrused peaksid saama linnuvabaks (kaduma peaksid vares, ronk, tuvi ja varblane). Kaks viimast metsas ei käi ja raibet ei söö, aga nad viivad nakkuse lauta edasi.

Kohalikud jahimehed ja keskkonnaamet saaksid abiks olla. Pärast kuuajalist profülaktikat jahimeeste poolt võiks üles panna kullimulaažid (kujud).

Praegu oleks viimane aeg tegutseda.

Vabandust minu pealetükkivuse pärast, aga mina ja teised kohalikud inimesed tahavad ka edaspidi süüa Saaremaa mõnusat kodusealiha.

Jaan
Autori perekonnanimi on toimetusele teada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 331 korda, sh täna 1)