Sõjalise riigikaitse vajadusest Eesti saartel (4)

NATO liitlased andsid meile kindla lubaduse tulla vajadusel Eestile riikliku iseseisvuse kaitseks appi. Seda lubadust tuleb võtta täie tõsidusega.

Valmisolek liitlaste sõjaväeüksuste vastuvõtuks tähendab kõigile Eesti riigikaitset korraldavatele riigiasutustele konkreetsete ettevalmistavate ülesannete täitmist. Kaitseväe ja Kaitseliidu kõrval tähendab see lisakohustusi ka paljudele kohalikele omavalitsustele ja eraettevõtjatele, kelle teenuseid vajavad nii meie oma üksused kui ka liitlased. Kogu seda ettevalmistavat tegevust, mida üks NATO riik liitlaste üksuste vastuvõtmiseks oma territooriumil peab korraldama, nimetatakse vastuvõtva riigi poolt antavaks toetuseks (inglise keeles Host Nation Support, lühendatult HNS).

Vaid ühest sõjasadamast ja -lennuväljast ei piisa

NATO üksuste Eestisse tulekuks vajalike HNS-ettevalmistuste eest vastutab kaitseministeerium. Samas ei saa riigi sõjalist kaitset ette valmistada vaid kaitseministeeriumi haldusalas. Sõjalist kaitset toetavate tsiviilülesannete täitmise edukusest sõltub nii meie oma rahvuslike üksuste kui ka meile appi tulevate liitlaste võitlusvõime.

Me eeldame ja loodame, et meile tullakse appi enne, kui vastane ründab. Selleks planeeritakse praegu liitlaste allüksuste regulaarsemat kohalolekut Eestis lähiaastatel kavandatavate ühiste õppuste raames.

Õppustel osalevate liitlaste vastuvõtmiseks on kaitseministeeriumi haldusalas rajatud Ämari lennuväli ja Tallinnas paiknev Miinisadam igati sobivad. Samas vaid ühest sõjasadamast ja ühest sõjalennuväljast Eesti sõjaliseks kaitseks ja meie liitlaste siin paiknemiseks ei piisa.

Eestisse pikemaks ajaks saabuvad liitlaste allüksused vajavad ka majutumiseks ja väljaõppeks sobivaid alasid. Me peame suutma oma liitlastele pakkuda kasarmumajutuseks sobivaid hooneid, elektrit, kütust, vett, toitu, kultuurilist meelelahutust, vajadusel ka meditsiiniabi jne. Me ei ela ju tühjas kõrbes, kuhu saabuv liitlaste väeüksus peab kõik elutegevuseks vajaliku ise kaasa tooma.

Sama kehtib ka Eesti läänesaartel. Kui vaja, saaksime liitlaste majutamiseks kasutada ka turistidele rajatud asutusi. Sõjaliseks täiendusväljaõppeks vajalike harjutusalade ja laskemoonaladude paiknemise osas plaanid seni küll puuduvad, kuid endiste Nõukogude armee baaside asukohas oleks see kindlasti võimalik.

Selleks, et paremini mõista meie läänesaarte sõjalise kaitse vajadust, peaksime seda oskama hinnata nii võimaliku agressori kui ka NATO liitlaste perspektiivist.

Vene armee on korduvalt harjutanud Poola kaudu Balti riikidesse võimalike juurdepääsuteede blokeerimist maismaal ja õhus. Näiteks suurõppusel Zapad harjutati Valgevene ja Kaliningradi oblasti vahelise ala hõivamist ja NATO liitlastele võimalike juurdepääsude blokeerimist Balti riikidesse. Juba läbiharjutatud lahingülesandeid suudavad Venemaa ja Valgevene üksused tõenäoliselt ka täita.

Õppuste Zapad ühe järeldusena ongi Balti meres paiknevad Eesti läänesaared see piirkond, mille kaudu ja mille üle (õhust) on NATO liitlastel jätkuvalt võimalik kasutada Rootsi poolt Eestisse suunduvaid võimalikke juurdepääsuteid. Üle Saaremaa ja Hiiumaa ning siinse rannikumere kaudu on Vene üksustel Eesti mandriosa võimalikke juurdepääsuteid kõige raskem blokeerida.

Et see oleks võimalik, tuleb neil lisaks mereblokaadile hõivata ka mingi osa Eesti läänesaartest eesmärgiga paigutada siia õhukaitset tagavad radarid ja raketisüsteemid. Kõige tõenäolisem on, et rünne viiakse läbi merelt rahvusvahelistest vetest lähtuva dessantoperatsioonina. Sel moel on võimalik ära lõigata NATO liitlaste juurdepääs Eesti mandriosale ka õhust. Sõjaliselt hõivatud saarte kaitse ei vaja suuri üksusi, nende tagasivallutamine võib NATO jaoks osutuda väga keeruliseks ja ohvriterohkeks.

Saarlased provokatsioonidele tõenäoliselt ei allu

Strateegiliselt ei õnnestu agressoril Eesti läänesaartel rakendada sama stsenaariumi nagu Krimmis ja Ida-Ukrainas, kus kasutati lisaks kriminaalsetele “separatistide” jõukudele ka ilma tunnusmärkideta sõjaväevormis “rohelisi mehikesi”.

Saarte kohalik rahvas on piisavalt homogeenne ja poliitilistele provokatsioonidele tõenäoliselt ei allu. Eesti läänesaartel õhukaitsesüsteemide paigaldamiseks vajaliku territooriumi hõivamine on seega võimalik vaid otsese sõjalise ründe tulemusel. Kohalikud vabatahtlikud Kaitseliidu üksused osutavad võimalikule agressorile tõenäoliselt visa vastupanu, kuid kuna Kaitseliidule ei ole seni antud tõhusaid relvasüsteeme, on Kaitseliidu allüksuste sõjaline võimekus ja eriti vasturünde võimekus piiratud.

Esmaste sõjaliste eesmärkide saavutamiseks piisab agressorile tõenäoliselt ka vaid ühe (väike-) saare hõivamisest, mis on õhukaitsesüsteemide paigutamiseks sobiv.

Eesti kaitseplaanid, mis lähtusid seni vaid ida poolt lähtuvast ohust, ei ole piisavad. Eesti läänesaari loeti tagalapiirkonnaks, mille sisulist sõjalist kaitset ei peetud oluliseks. Arvestus, et sõjalistel kaalutlustel võib meie läänesaarte esmane kaitsevõime olla ka Eesti mandriosa kollektiivseks sõjaliseks kaitseks eluliselt vajalik, varasemates kaitseplaanides puudus.

Eelmisel aastal korrigeerisid NATO liitlased meie ohustsenaariumit Balti riikide kaitsele suunatud õppustel Steadfast Jazz ja Sabre Strike, mille stsenaariumi järgi vastane alustaski Eesti ründamist esmalt Hiiumaale maandatud dessandiga. Nende õppuste järeldused on praeguseks arvesse võetud. Sel suvel Saaremaal toimunud ühisõppused ja liitlaste töövisiidid viitavad sellele, et varasemad lüngad meie kaitseplaanides saavad peatselt kaetud.

Küsimused, millist HNS-toetust me Eesti läänesaarte kaitseks appi saabuvatele NATO üksustele pakume, vajavad veel täpsustamist. Meil on olemas kolm toimivat lennuvälja: Kuressaare, Kärdla ja Ruhnu. Lisaks hulk olulisi sadamaid, mille roll Eesti riigikaitses hakkabki meie jaoks selguma alles NATO riikidega alanud vahetu koostöö kaudu.

Kaitseliidu suurim koostööõppus Orkaan toimus eelmisel aastal vahetult pärast NATO õppust ja seda otseselt Hiiumaal ja Läänemaal Haapsalu ja Rohuküla sadama piirkonnas maabunud vastase tõrje läbiharjutamiseks. Sel aastal toimub sama õppus Lääne-Saaremaal. Sõjalised ülesanded, mille täitmist vabatahtlikud kaitseliitlased neil õppustel harjutavad, on planeeritud NATO õppuste kaalutlustest lähtuvalt.

Kaitseliidu Saaremaa malev valmistub meile usaldatud riigikaitseliste ülesannete täitmiseks. Ukrainas toimuva sõjategevuse tõttu peame tunnistama, et ajad on muutunud. Vastutustundlikel Eesti kodanikel tuleb riigi sõjaliseks kaitseks veel tublisti pingutada, siis aitavad meid ka liitlased. Kui oleme ise valmis end kaitsma, siis meid ka ei rünnata.

Kristjan Moora
Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik
kolonelleitnant

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 143 korda, sh täna 1)