Linnateatri sügisesse toob sooja poisi ja tüdruku armastuslugu (1)

HAKKAVAD ELAMA: Poiss ja tüdruk, peategelased, kelle armastus juba mõne kuu pärast linnateatris  lõkkele lööb. Foto: erakogu

HAKKAVAD ELAMA: Poiss ja tüdruk, peategelased, kelle armastus juba mõne kuu pärast linnateatris
lõkkele lööb. Foto: erakogu

Poiss ja tüdruk, tüdruk ja poiss – novembri lõpul Kuressaare linnateatri mustas saalis lavale jõudvas loos tulebki publiku ette neli näitlejat. Tõsi küll, kaks neist on nukud, aga mis siis.

Armastusloo autor, linnateatri loominguline juht Aarne Mägi on veendunud, et nukud ja inimesed on ühtviisi tähtsad tegelased.

Miks peaks nukud olema vähem näitlejad, kui “päris” näitlejad? Ega peagi.

Ometi pole oodatav uuslavastus pelk nukulugu. Nukud ja näitlejad on laval võrdsed.

Töö nukkudega on kaua painanud mõte

Mägi nentis, et lugu on kirja pandud väga lihtsalt. Kui tavaliselt võib lavastaja näitekirjaniku nõusolekul teksti muuta ja kohendada, siis praegusel juhul on kõik selles osas veelgi lihtsam. “Ma pean kõik kooskõlastama endaga,” mui-gas Mägi, kes, nagu sellest ütlemisest mõista võib, on peagi lavale jõudva armastusloo autor kui ka selle lavale seadja.

“Lugu on väga lihtne, see on puhas armastuse lugu,” võttis Aarne Mägi väga lühidalt asja kokku.

Peategelased on kaks nukku – poiss ja tüdruk. Laval on aga neli näitlejat – kaks nukku ja kaks “päris” näitlejat. “Kõik on võrdväärsed, ei ühel ega teisel ole suuremat rolli.”

Nukkude abil lavale jõudva loo tegevus toimub Aarne Mägi sõnutsi “siin ja praegu”. “Lugu on sellest, et inimese soovid on nii suured, et ta isegi ei tea, mida soovib. Lõpuks avastame ikka, et see, mida oleme pea kogu elu soovinud, on meist käegakatsutavas kauguses,” kõneles Mägi.

Selleks, et seda mõista ja leida otsitu enese kõrvalt, tuleb aga enne tihtilugu piltlikult öeldes käia läbi terve ilm.

Olles jõudnud armastusloost rääkimisega poole peale, avastame, et pole kordagi maininud teatritüki pealkirja. Saagu seegi tehtud. “Varandust otsides” – nii see kõlab. Ja kõlab loogiliselt.

Selles loos otsitakse ja leitakse. Ega’s muidu seda puhtaks ja ilusaks armastuse looks saa nimetada.

Mägi rääkis, et nukud on teda juba pikka aega painanud, kuid seni pole ta ise ühtegi nukkudega lugu tegema juhtunud. Kaasa löönud on ta kunagi nukuetenduses küll. Aga see selleks, see on hoopis teine lugu.

“Nukk on keeruline, sest uskuge või mitte, nukk elab! Ta on täiesti omaette isiksus ja näitleja hakkama saamine nukuga ei ole üldse lihtne,” tõdes Mägi.

Võib küll tunduda, et mis see siis ära pole – võtad nuku kätte, liigutad teda ja korras, ent nii see ei ole. “Kui inimene ainult nii mõtleb, siis ei hakka nukk kunagi elama.”

Nukud ja näitlejad õpivad teineteist tundma

Praegu on nukud näitlejate kodus juba kevadest saati. “Olen palunud, et nad aeg-ajalt suhtleksid oma “kaaslastega”, õppides nõnda teineteist paremini tundma. Nad on hellasti hoitud,” sõnas Mägi.

Aarne Mägi kutsus poisile ja tüdrukule elu sisse puhuma, aitama nendega sõbraks saada Eesti nukuteatri peanäitejuhi Taavi Tõnissoni.

Poisiga koos on laval varemgi mitmes Kuressaare linnateatri lavastuses kaasa teinud Rauno Kaibiainen ja tüdrukuga Saaremaalt pärit näitleja Triin Lepik.

Nukkudel nimesid pole. Poiss ongi Poiss ja tüdruk ongi Tüdruk. Lihtsuses teadagi peitub ju võlu.

Peale poisi ja tüdruku saab laval oma koha ka muusik. Nukkude autor on samuti Saaremaalt pärit Annika Aedma, kes töötab nukuteatris ja oli linnateatri läinudaastase lastelavastuse “Killu ja Mürakas” kunstnik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 127 korda, sh täna 1)