Kui ohtlik peab olema?

Viimastel kuudel on Saarte Hääles tihtipeale kajastamist leidnud nõnda-öelda pommilood. Küll on need keskendunud demineerijatele, küll lõhkekehade suurusele. Nüüd tuleb välja, et pommid ei ole kaugeltki vaid “ohututes” inimtühjades kohtades. Neid on ka seal, kus täiskasvanud suvel päevitavad ja lapsed mängivad või kus mõned inimesed lõket teevad.

Demineerijad, kes on palju näinud ja kogenud, nendivad, et iga lõhkekeha kujutab endast ohtu. Samas ei tähenda see, et iga oht jalamaid likvideeritud saaks. Küsimus pole demineerijate hoolimatuses, vaid pigem nende vähesuses. Vähemalt jääb selline mulje siit, teispoolt väina vaadates.

Kas on tõesti vaja mõnd meeldejäävat ja samas kohutavat juhtumit, et maapõues peituvatele ohtudele rohkem tähelepanu pöörataks? Või oleks ehk siiski võimalik õnnetusi ennetada ja avalikumad kohad vähemalt mingil määral läbi otsida? Kõiki paiku muidugi läbi otsida ei jõua ega saagi, kuid mitut pommi on kuhugi vaja, et sellele piirkonnale tähelepanelikum pilk peale heidetaks?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 204 korda, sh täna 1)