Järve rannast leiti suur mürsk

OHT LIIVAST: Janek Ojasaare hinnangul on kõige ohtlikumad metallist joogipurgid. Liiva sees hõõrdudes muutuvad need teravaks nagu žiletiterad. „See lõikab isegi kinda katki, mis võib juhtuda siis, kui laps teeb liivakooki. See võib näpu otsast lõigata.“  Foto: Tõnu Veldre

OHT LIIVAST: Janek Ojasaare hinnangul on kõige ohtlikumad metallist joogipurgid. Liiva sees hõõrdudes muutuvad need teravaks nagu žiletiterad. „See lõikab isegi kinda katki, mis võib juhtuda siis, kui laps teeb liivakooki. See võib näpu otsast lõigata.“ Foto: Tõnu Veldre

Laupäeval ennelõunasel ajal Järve rannas metallidetektoriga münte ja pudelikorke otsinud Janek Ojasaar leidis oma üllatuseks või pigem ehmatuseks rannaliivast suuremat sorti lõhkekeha.

“Siit mõnikümmend meetrit eemal on rannal lõkkease. Peaaegu oleksid mürsu sooja pannud,” hurjutas ta rannamõnude nautijate hoolimatust.

Laupäeval enne lõhkekeha oli Ojasaar leidnud ühe joogipurgi ja kaks pudelikorki. “Musta metalli otsija oli mul välja lülitatud. Kuid mürsul on pronksist vits ümber ja ilmselt selle peale masin reageeriski,” arvas Ojasaar.

Kui ta kaevama hakkas, oli pealmist kihti umbes 10 cm pehmet liiva ja siis veel viis sentimeetrit kõva kruusa.

“Otsi ma välja ei kaevanud, sest seal on sütik. Lõhkekehadele lähenen ikka plastkühvliga,” selgitas Ojasaar. Tegemist oli 152 mm läbimõõduga mürsuga. Mees helistas päästeametisse ja järgmisel päeval viis pommigrupp mürsu ära.

Janek Ojasaar on detektorismiga tegelenud ligi viis aastat. “Mõned mündid ja mürske olen leidnud. Midagi sellist, et rikkaks oleks saanud, ma leidnud pole,” tunnistas hobidetektorist.

Janek arvas, et rannas uitamine on parem kui loto mängimine. “Piiks-piiks ja raha tuleb,” muigas ta. Kõige vanem tema leitud münt pärineb aastast 1799. Võhmast leitud rauasulatusjääke lubas arheoloog Jüri Peets vaatama tulla.

Küsimusele, kas mürske võib rannas veel olla, vastas Janek, et kui üks asi juhtub, siis tavaliselt juhtub see ka teist korda. Tema arvates võikski ranna puhastamise aktsiooni kaasata detektoriste. Kas või selleks, et neid vahel ka heas valguses näidata.

“Muidu kõik vaatavad meid nagu vargaid ja rüüstajaid. Ma olen siinset randa kaks aastat puhastanud. Leitud metall läheb mul uuele ringile,” rääkis Janek.

Kogu sodi viib ta rannast seljakotiga koju. Veest ta otsinud pole, kuigi detektor võimaldaks.

Lääne päästekeskuse pressiesindaja Kristi Kaisi sõnul mürsk rannalistele otsest ohtu ei kujutanud. Mürsul puudus sütik, tavapärasel käitlemisel ei oleks sellega midagi juhtunud, samas oli mürsus lõhkematerjal olemas. Demineerijad hävitasid mürsu Mõntu hävituskohas.

“Kõikidesse lõhkematerjalidesse tuleb suhtuda kui ohtlikesse ja kõige õigem on võtta kohe ühendust hädaabinumbril 112,” sõnas Kais.

Mingeid suuremahulisi lõhkekehade otsinguid Järve rannas praegu planeeritud ei ole. “Juhul kui mingis kitsas piirkonnas, mis on ka avalikult kasutatav, leidude arv siiski oluliselt kasvab, vaadeldakse olukorda demineerimiskeskuse tasandil eraldi. Vajadusel koondatakse jõud üle Eesti ning vastav piirkond puhastatakse plaaniliste demineerimistööde käigus,” lisas Kais. Salme vallavanema Kalmer Poopuu sõnul teda leiust informeeritud pole. “Päästeamet peab hindama, kui ohtlik see on või kui palju neid seal olla võib,” arvas vallavanem.

Oma kodus Vintril andis ta demineerijatele eelmisel nädalal üle kümmekond lõhkekeha. “Meri ajab neid välja ja maa seest tuleb ka,” sõnas Poopuu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 032 korda, sh täna 1)