Prügivedu käivitub suurte raskustega (22)

RASKE TÖÖ: Prügiautoga sõitev Arvi Vendel tühjendab oma sõnul päevas 150 konteinerit ja rohkemgi veel. Foto: Irina Mägi

RASKE TÖÖ: Prügiautoga sõitev Arvi Vendel tühjendab oma sõnul päevas 150 konteinerit ja rohkemgi veel. Foto: Irina Mägi

Uus jäätmevedaja on Kaarma vallas ja Kuressaares tekitanud arusaamatusi ja probleeme. Kõik osapooled lubavad probleemid ajapikku lahendada, selleks on juba kokku lepitud, et oktoobris kutsutakse kokku ümarlaud.

Mitmeid probleeme seoses uue jäätmevedajaga on inimesed korduvalt kurtnud ka leheveergudel. Küll nurisetakse konteinerite suuruse ja kuju üle, firmale heidetakse ette kehva kommunikatsiooni ning ei olda rahul konteinerite tühjendamise ajavahemikuga. AS Ragn-Sells omakorda on nördinud selle pärast, et biojäätmeid ei pakendata nõuete kohaselt.

Vaid loetud päevad tagasi ajalehes prügifirmaga seotud probleemidest rääkinud Toomas Harjuse sõnul on tema poole pärast seda pöördunud paljud inimesed. “Igaühel neist on prügiveoga oma mure,” tõdes Harjus, kellest on saamas murelike inimeste eestkõneleja.

Harjuse sõnul on linnavalitsusega suheldes jõutud praeguseks nii kaugele, et linnavalitsus kutsub kokku jäätmeveo-teemalise ümarlaua. Samas võib pretensioone tulla veelgi, kuna uus prügivedaja on alles alustanud ning esimesed arvedki pole inimestele veel välja saadetud.

Nii omavalitsused kui ka Ragn-Sells tunnistavad, et probleeme jagub. Suurem osa neist saab sildi kui “jäätmeveo muutunud tingimustega harjumine”.

“Leiame, et praegu on tegu üleminekuraskustega, ja loodame väga, et need probleemid saavad peatselt lahendatud,” ütles linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Katrin Koppel.

Tema sõnul tulevad koos uue vedajaga ikka uued tingimused ning linnavalitsus mõistab inimeste pahameelt. Koppeli kinnitusel nurisetakse peamiselt veograafikute ja mittestandardsete konteinerite üle.

Kaarma vallas jäätmemajandusega tegelev keskkonna peaspetsialist Katrin Sagur märkis, et probleeme tuleb ette, kuid vedaja teenuse kvaliteedi üle nuriseda ei saa. Näiteks kui konteineri tühjendamine mingil põhjusel tegemata jääb, siis teavitatakse sellest omavalitsust.

Ragn-Sellsi Lääne regiooni juht Jüri Meeksa ütles, et praegu kestab veel sisseelamine ja seetõttu tuleb paratamatult segadusi ette. “Tavaliselt saavad sellised probleemid lahenduse kuu-kahe jooksul,” kinnitas ta ja kiitis saarlasi, kellest enamik on muudatustest aru saanud ja asjad toimivad.

Meeksa usub oma sõnul, et kõikidele muredele on võimalik leida lahendus. Näiteks märkis ta veosageduse kohta, et kuna Ragn-Sellsil puudus olukorrast eelnev ülevaade, alustasid nad minimaalse nõutud veosagedusega. “Me täiendame oma teeninduslogistikat jooksvalt ja viime järk-järgult muudatused sisse. See ei toimu üleöö,” lisas ta.

Meeksa sõnul on nendega sõlmitud 3000 lepingut. Kui võtta Kaarma ja Kuressaare jäätmevaldajate koguarv, võib öelda, et valla ja linna peale kokku on leping veel sõlmimata kolmandikul jäätmevaldajatest.

Katrin Sagur ütles, et inimestel ei maksa prügiuputuse keskel oodata, millal ettevõtte lepinguga nende juurde tuleb, vaid targem on ise ettevõttega ühendust võtta.

Palju on kritiseeritud seda, kuidas Ragn-Sells klientidega suhtleb. Nii Katrin Sagur kui ka Katrin Koppel ütlesid, et on sellest teadlikud, kuid jällegi loodetakse olukorra ajapikku leevenemist.

Jüri Meeksa ütles, et nende klienditeenindusel on olnud suur koormus, kuna enamik inimestest otsustas lepingu sõlmimise jätta viimasele hetkele.

“Inimesed on oma viha välja valanud meie klienditeenindaja peale ja on olnud ka väga inetut käitumist,” tunnistas Meeksa, tuues samas välja ka meeldivad juhtumid, kus teenindajale on toodud õunu ja maiustusi ning soovitud jõudu ja jaksu. Nüüdseks olevat olukord lahenenud ja pikka järjekorda enam ei ole.


Segadus biojäätmetega

Üks muutunud nõue, mis on segadust tekitanud, puudutab biojäätmete pakendamist. Kui varem oli lubatud jäätmete konteinerisse panek ka biolagunevates kottides, siis nüüd võib neid sinna panna vaid lahtiselt või paberkotis. Varem käideldi biojäätmeid Kullimäe reoveejaamas, kuid just biolagunevad kotid ja muu olmeprügi tekitasid rikkeid ja nõudsid linnalt tuhandeid eurosid lisaraha. Nüüd viiakse biojäätmed Tallinna, mis on üsna absurdne.

Paberkoti või lahtise biojäätme nõue ongi seatud just sellepärast, et inimesed hakkaksid biojäätmeid korrektselt käitlema ja neid saaks tulevikus taas Kullimäele viia.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 562 korda, sh täna 1)