Seakatk erimeetmeid ei too

FARMID KONTROLLITUD: Andro Jürisson kinnitas, et Saaremaa seafarmide bioohutusmeetmed on üle vaadatud. Foto: Raul Vinni

FARMID KONTROLLITUD: Andro Jürisson kinnitas, et Saaremaa seafarmide bioohutusmeetmed on üle vaadatud. Foto: Raul Vinni

Veterinaar- ja toiduameti osakonnajuhataja Maarja Kristiani sõnul saartel Eestisse jõudnud seakatku tõttu mingeid erimeetmeid plaanis rakendada ei ole.

“Hetkel küll ei ole see teemaks tulnud,” vastas Kristian küsimusele, kas sadamatesse plaanitakse paigaldada näiteks desomatte või -vanne.

Loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonda juhatav Maarja Kristian selgitas, et erimeetmed on mõeldud piirkondade jaoks, kus Aafrika seakatk on juba tuvastatud.

Saaremaa veterinaarkeskuse peaspetsialist Andro Jürisson arvas, et desovannid Kuivastus ja teistes sadamates kaitset oluliselt ei suurendaks.

“Haiguse ulatusliku leviku korral metssigade populatsioonis ei saa välistada, et mõni viirust kandev metssiga satub ka Muhu- või Saaremaale, eriti talveperioodil, kui Suur väin on jäätunud,” märkis ta. Jürisson lisas, et kui taud peaks jõudma ka kodusigadeni, siis vaadatakse desobarjääride küsimus ilmselt uuesti üle.

“Arvestades meie geograafilist asukohta, võib see meile suuremat kaitset pakkuda. Otsuse teeb selles osas riiklik loomatauditõrje komisjon.”

Peamine strateegia selleks, et ennetada kodusigade nakatumist Aafrika katku, on kodusigade isoleerimine. Andro Jürisson ütles, et peamine oht peitubki selles, kui kodusiga puutub otseselt kokku haigestunud metsseaga.

Saaremaal on kõiki kodusigu pidavaid ettevõtteid kontrollitud, kinnitas Jürisson, kuid nentis, et üksikuid kodusigu võib olla majapidamistes, mis registris ei kajastu. “Farmide külastamise ajal räägiti loomapidajatega ja vaadati üle loomapidaja rakendatavad bioohutusmeetmed, välistamaks haiguse levikut kodusigadele,” lisas Jürisson.

Maarja Kristian ütles, et eelkõige pöörataksegi tähelepanu seakasvatuse sektorile, mida suudetakse kontrollida ja hallata. “Seakasvatusettevõtted rakendavad niikuinii kõrgendatud bioohutuse meetmeid. Kes praeguses seisus vähegi olukorra tõsidusest aru saab, teeb kõik selleks, et masinad ja autod, mis tema territooriumile saabuvad, oleksid desinfitseeritud ja sõidaksid üle desomati,” rääkis Kristian.

Andro Jürissoni andmetel on Saare maakonnas praegu 54 ehitist, kus peetakse sigu. Neis on kokku 29 378 siga. Kümnes sigalas ületab sigade arv 50 piiri.

Üleeile kogunes veterinaar- ja toiduametis seoses Aafrika seakatku diagnoosimisega Eestis riiklik tauditõrjekomisjon. Koosolekul leiti, et metssigade küttimist suurendada ei tohi. Eestis oli eilse seisuga Aafrika katk diagnoositud kahel surnud metsseal Valga- ja Viljandimaal.


Aafrika seakatk inimest ei ohusta

Seakatk ei ohusta inimesi, aga inimesed võivad olla selle edasikandjad. Samuti võib süüa sealiha, kuid loomseid saadusi ei tohiks kaasa tuua reisidelt. Isegi väikestes kogustes kuumtöötlemata nakatunud sealiha võib kujutada endast potentsiaalset ohtu sigadele. Seetõttu ei tasuks toidujäätmeid jätta loodusesse, kus nendega võivad kokku puutuda metssead.

Ka tuleks kõrvalistel inimestel praegu seafarmidest eemale hoida.

Surnud metssea leidmisel ei tohi korjust puutuda ja ka oma loomad tuleb korjusest eemal hoida. Leiust tuleb teavitada veterinaar- ja toiduameti vihjetelefonil 60 54 750.

Aafrika seakatku tunnused on kõrge palavik, isutus, loidus. Samuti võivad sead koguneda kobarasse. Sea nahk muutub sinakaks ja sellele tekivad verevalumid. Haiguse peiteaeg on enamasti 3 kuni 15 päeva.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 614 korda, sh täna 1)