Ma olen vahel mõelnud selle üle, mida tähendab olla maailma kõige võimsam inimene. Et kuidas see purustab normaalse pereelu, sest see, mis on töö, saab niivõrd suureks osaks igapäevaelust, mis ulatub omakorda juba miljonite teiste inimeste igapäevaellu.
Või et huvitav, kas tööle asudes on USA presidentide esimene küsimus, mis toimus Roswellis või kes tappis Kennedy? Või on esimene hoopis küsimus iseendale: mida ma siin teen või millest täpselt pihta hakata?
Sain Nordea kontserdimajas oma silmaga näha, et maailma kõige võimsam inimene olla tähendab võimalust öelda otse välja: Venemaa tegevuse tõttu on nende krediidireiting kahanenud rämpsuks (junk – nii Obama ütleski) ning riik rikub oma tegevusega ära just oma elanike elu; kinnitada miljonitele inimestele, et nende olemasolul on tähendus ja nende elul kaitse; innustada ühiskonna noorsugu lahendama probleeme enda ümber, mitte leppima petliku status quo’ga, ja palju enamatki.
Oli võimas. Ei saa olla rohkem.
Loading ...
Töö võtab suure osa ka tavaliste inimeste elust, rikkudes seejuures nii isikliku elu kui pereelu.
Mul on tuttav, keda imetlen, kes tealikult jättis ajamahuka ja töömahuka ettevõtluse ja valis pere, sõbrad, hobid. Tal on nende jaoks kogu vajaminev aeg, tal pole kunagi kiire.
Tegeleb juba aataid eraettevõtjana oma firmas ainukese töötajana nii minmaalselt kui võimalik, et pere tavapärased vajadused täita. Ta ei ole miski rikkur, kes rantjee elu elaks.
Ta näib õnnelik. Ja vaba. Tal on auto ostetud uuena sajandi alul ja ta ei plaani seda vahetada niipea. Tal puudub soov tarbida täna rohkem kui eile ja homme rohkem kui täna. Ta oma sõnade kohaselt, ei tahtnud olla see inimene “..kes tõuseb vara, ta on tööde ori..”, nagu laulusalm ütleb.
Aga Obama kõnest, artikli autor näeb maailma läbi liig roosade prillide – kas ta kujutab ette, et puhkeks ülemaailmne konflikt USA ja Venemaa vahel kui üle Narva silla tuleks paarkümmend soomukit ja Narva kuulutaks enda rahvavabariigiks? Samamoodi ei juhtuks miskit kui analoogne asi toimuks Karjalas.
Imelik, et neid “kalluri” sugused Upa-mehed, ikka veel meie keskel on!!??? Need armetud venelaste kummardajad, tundub, et need ei kao kuhug.