Kohanimi Dejevo alandab meie rahvast (16)

Igal suvel Karujärvelt läbi sõites näen probleemi ühes Eesti kultuuriruumi mittesobivas nimes – Dejevo.

Minu kui vaba Eesti patrioodi arvates reostab see nõukogude korra pandud võõrnimi mitte ainult Saaremaa, vaid kogu Eesti avalikku ruumi ja püüab vaimselt alandada meie rahvast nn Stockholmi sündroomi põdema ka veel nüüd, kus vene okupant on juba ammu läinud.

Läinud on Karujärvelt ka kõik tolleaegsed venelased, kelle ees mõni ametnik võiks ehk tahta veel pugeda.

Riigimetsa majandamise keskuse nn Dejevo telkimisala asub Kihelkonna vallas endise Pidula karjamõisa alal Karujärvel.

Miks kannab see koht ikka veel Nõukogude punaokupandi, tollase kuritegeliku režiimi kangelase reamees Dejevi nime? Nüüd, kus oleme juba 23 aastat olnud vabad Nõukogude okupatsioonist ja käime selle tähistamiseks usinasti iga aasta 20. augustil Vabaduse Laulu laulmas.

Kui Karujärve kohanimena on konkreetse telkimisala tähistamiseks liiga suur piirkond, võiks ju taaskasutada vana eestiaegset Pidula karjamõisa nime. Või on Dejevo äkki tänapäeva Eestis koguni ametlik kohanimi? See oleks tõesti häbi!

Teen Kihelkonna vallale ja RMK-le ettepaneku mitte kasutada Nõukogude punaokupantide poolt meile 1959. aastal jõuga peale surutud ja meie isamaa avalikku ruumi vaimselt reostavat võõrnime Dejevo.

Selle asemel tuleks tähistada piirkond nimega Pidula Karjamõis või kui see ei sobi, siis lihtsalt Karujärve.

Raul Öpik
Suvesaarlane, Eesti kaitseväe veteran, erukolonelleitnant


KOMMENTAAR

Raimu Aardam, Kihelkonna vallavanem:

See, et seal Dejevo nimega suunaviit üleval on, on muidugi kahetsusväärne. Samas ei saa ma kuidagi nõus olla Raul Öpiku etteheidetega vallale, et miks ikka veel sellist nime kasutatakse.

Registri järgi ei ole Kihelkonna vallas seda nime kasutusel. Meie ei kasuta oma aadressiandmetes Dejevo nime – meil on tegemist Karujärve külaga.

Nime Dejevo kasutab RMK oma telkimiskoha tähistamiseks, ent Kihelkonna vallaga pole seda nime kooskõlastatud.

Tegime RMK-le ka järelpärimise, miks nad sellist nime kasutavad, ja ootame vastust.

Kuigi ametlikult on nimest ammu loobutud, ilmselt mingi “aura” selle nime ümber siiski on. Rahvasuus on see nimi vähemal või suuremal määral kasutusel. Sealne kant on oma telkimis- ja parkimiskoha ja loodusradadega üsnagi populaarne ja rahvast käib seal palju.

Minu arvates ei peaks Dejevo nime üldse kasutama, aga inimeste mälust seda kustutada ei saa. On ju seda nime nii palju kasutatud.

Usun, et üks inimpõlv läheb aega – kestavad ju nimed põlvi, enne kui need mälust kaovad. Me ei saa ju kogukonda käskida, et pange suu kinni, aitab sellest Dejevost küll, öelge “Karujärve”.

Tõnis Rüütel, siseministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik:

Dejevo ei ole ametlik kohanimi ja see ei ole kantud kohanimeregistrisse (www.kohanimeregister.ee).

Kunagine Dejevo sõjaväebaas, kus paikneb ka RMK Dejevo telkimisala, asus Kihelkonna vallas Karujärve külas. Vastavalt kohanimeseadusele on sellel territooriumil kohanime määraja Kihelkonna vallavolikogu.

Tegemist ei ole kohaga, millele peaks kohanime määrama õigusaktiga. Samas, soovi korral võib vallavolikogu telkimisalale kohanime määrata, selleks tuleb pöörduda Kihelkonna vallavalitsuse poole.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 203 korda, sh täna 1)