President Rüütel: Eesti majandus saab hakkama (2)

RÜÜTEL RÜÜTLI SPAAS: Rüütli spaa nimi on vaid üks põhjus, miks presidendipaar läbi aastate just sellele kohale truuks jäänud on. “Suurepärane teenindus ja meie suvekodu lähedus muidugi ka,” kiidab Arnold Rüütel. Foto: Irina Mägi

RÜÜTEL RÜÜTLI SPAAS: Rüütli spaa nimi on vaid üks põhjus, miks presidendipaar läbi aastate just sellele kohale truuks jäänud on. “Suurepärane teenindus ja meie suvekodu lähedus muidugi ka,” kiidab Arnold Rüütel. Foto: Irina Mägi

“Olen rahul, et suutsime taastada iseseisvuse, aga nüüd peame tegema kõik, et samm-sammult kujundada ümber oma ühiskonda jätkusuutliku arengu jaoks,” leiab Arnold Rüütel, Eesti vabariigi president aastail 2001–2006.

Kohtume Arnold Rüütliga Kuressaares Rüütli spaas, kus presidendipaar kord aastas terviseprotseduuridel käib.

President Rüütel, kuidas tuleval nädalal taasiseseisvumispäeva tähistate?

Osalen Toompeal pidulikel sündmustel, neid organiseerib 20. Augusti Klubi, mille liige ma olen. Õhtul toimub vastuvõtt ja meil on presidendi kutse tulla Roosiaeda aega veetma.

Kui omal ajal poleks olnud soodsat situatsiooni Eesti vabariigi taasiseseisvumiseks – kui poleks tulnud võimule Gorbatšov, kes algatas perestroika, hiljem Jeltsin -, kas meil üldse oleks praegu oma riiki?

Päris kindlasti oleks Nõukogude Liidu poliitika jätkunud – mindi ju üle põhiliselt vene keelele, mis tähendas rahvuskultuuri osakaalu vähenemist ja oleks lõppkokkuvõttes viinud selle hääbumiseni. Samal ajal toimus Nõukogude Liidus sihiteadlik ümberrahvastamine.

1939. aastal oli Eestis 12 protsenti teisi rahvaid, neist kaheksa protsenti venelased. Kui iseseisvuse taastasime, oli Eestis venekeelset elanikkonda üle 42 protsendi. Kirde-Eesti oli täielikult ümberrahvastatud. Siit need ohud, mis tänapäeva Eestis tulenevad just sellest perioodist ja nendest põhimõtetest.

Kas tunnete Ukraina sündmusi jälgides hirmu, et midagi taolist võib juhtuda ka Eestis?

Suurriikide liidriteks kujunevad alati isiksused, kes kannavad teatud määral oma rahva – antud juhul vene rahva – ajaloolisi püüdlusi ja põhimõtteid. Ning üks püüdlusi on olnud vallutada. Samal ajal Ukraina riik soovib olla ise otsustaja oma maal. Siit need Ukrainas toimuvad protsessid.

Ohust Eestile nii palju, et Vene võimupüramiidi tipus toimunud aruteludel on Baltimaade tagasi võtmisest reaalselt räägitud. Ajalugu kipub ju korduma. Eesti on aga Ukrainast hoopis erineva ajaloo ja kultuuriga.

Kas Euroopa Liit ja nn NATO vihmavari suudavad meid ohu eest kaitsta?

Viimased vastuvõetud otsused ja Venemaale pandud sanktsioonid viitavad sellele, et Euroopa on lõpuks mõistnud, millise naabriga on tegemist. Loodan, et seetõttu on meie reaalne kaitse tagatud. Usun ka seda, et olgugi rahva toetus Putinile suur – ja see pole kunagi olnud nii kõrge kui praegu -, ei saa Vene propaganda manipulatsioonidele üles ehitatuna lõpmatuseni jätkuda. Tõde hakkab päevavalgele tulema ja saab aina selgemaks ka vene rahvale.

Venemaa majandus ei ole praegu konkurentsivõimeline, võrreldes arenenud ühiskondade omaga, sest see toetub suurel määral ainult tooraine müügile. Domineeriva osa riigieelarves katab nafta- ja gaasimüügist saadud raha. Kui see väheneb või lausa ära langeb, ei ole Venemaa majandus arenguvõimeline. Selline majanduslik olukord loob Venemaal uue poliitilise olukorra.

Kui vaatame, kui suures koguses ostis Venemaa toiduaineid Euroopast, siis mõne aastaga ei suuda Venemaa oma rahva toitmiseks uut majandussüsteemi üles ehitada. Ka see tekitab rahulolematust. Seega on Venemaa olukorras, mis võib esile kutsuda järgmise analoogse situatsiooni, nagu oli Nõukogude Liidu lagunemine.

Venemaa turg on Eesti tootjate jaoks praegu suletud. Mis saab meie majandusest edasi? Oma toodangule otsemaid uusi turge leida on ju raske.

Kahtlemata mõjutab praegune olukord Eesti majandust oluliselt. Leian siiski, et Eesti majandus on juba jõudnud etappi, kus suudame oma tulevikku planeerida, ning kui sellega tõsiselt tegeleda, uusi turge leida. Eesti tooted, näiteks põllumajandussaadused, on konkurentsivõimelised. Samas peame niikuinii oma majandust reformima – suurettevõtetele odava tööjõuga teenuste osutamise asemel peame välja töötama sellised tooted, mis on oma uudsuselt ja kvaliteedilt konkurentsivõimelised. Selles mõttes on praegune moment isegi positiivne – peame üles ehitama oma majanduse kõrge konkurentsitasemega maailmas. Siis hakkavad Eestisse tagasi tulema ka kõrge kvalifikatsiooniga inimesed. Odavat ja mittekvalifitseeritud tööjõudu sisse tooma hakata ei ole õige.

Peate küll pensionipõlve, ent olete ühiskondlikus elus vägagi aktiivne.

Kui presidendikohalt lahkusin, lubasin, et ei hakka tegema aktiivset poliitikat ning osalen poliitikas edaspidi pehmetes vormides. Olin kauaaegne Eesti looduskaitse seltsi esimees, lõime Forseliuse-nimelise haridusseltsi. Organisatsiooni Hoia Eesti Merd ja liikumise Roheline Rist töö kohta keskkonna taastamisel ja hooldamisel võin öelda: oleme kõikidest teistest üleminekuühiskondadest palju kordi ees.

Olen auliige või auesimees mitmes Eesti ja rahvusvahelises organisatsioonis, osalen Madridi presidentide klubis, olen koostanud erinevate rahvusvaheliste konverentside jaoks ettekandeid. See loetelu läheks veel pikemaks.

Mõnda aega tagasi oli meedias juttu sellest, et Tallinna linn pidi kinkima teile krundid Maarjamäel, ent päris kinkimine see siiski ei olnud.

Ei olnud jah. Ostsin need krundid ja päris teadlikult – ma ei taha, et mulle tehtaks kingitusi maksumaksja raha eest. Praegune elukoht Tartus ei võimalda meil abikaasaga paraku arhiividokumente korrastada ning seal pole tingimusi ka meie mahuka raamatukogu jaoks. Saaremaal Laimjala vallas asuv palkmajakene on aga vaid meie suvekodu – ka seal pole vastavaid võimalusi. Seetõttu loodame Maarjamaale rajada lihtsa, ent otstarbeka kodu koos arhiiviga, kus oleksid sobilikud säilitamistingimused.

Millega oma Saaremaa-kodus tegelete?

Oleme Saaremaal juuli esimestest päevadest peale. Muidugi oleme pidanud siit oma kohustuste tõttu ka ära käima. Maatöö jaoks mul ürituste ja kirjatöö kõrvalt kuigi palju just aega ei jää, aga olen püüdnud koduümbruse metsistunud kadastikke korrastada. Saaremaale nii omased kadastikud väärivad säilitamist, selleks on aga vaja inimese kätt ja ka kariloomade abi.

Mida arvate Saaremaal nii aktuaalsest omavalitsuste ühinemise teemast?

Võib-olla oleks kõige sobilikum variant siiski kahetasandiline omavalitsus: et vallale on antud teatud kohustused ja vallad ise valivad maavanema. Ning koordineerimist vajavad küsimused, näiteks need, mis puudutavad teedevõrku, haridust, otsustatakse ühiselt. Nii toimiks maakond ühtse süsteemina. Kõikvõimalike rõngasvaldade moodustamist ümber linna ma õigeks ei pea. Siis asubki valla keskus ja kogu abipersonal linnas ning maale jäävad mingisugused erakliku eluviisiga inimesed. Niimoodi Eesti ühiskond ei arene, vaid suureneb ääremaade mahajäämus ja inimeste lahkumine.

Kas kodaniku ja endise presidendina olete rahul eluga Eesti vabariigis?

Minul ei oleks vist õige seda öelda, kas olen rahul või mitte. Olen rahul, et suutsime taastada iseseisvuse ja peame nüüd tegema kõik, et samm-sammult kujundada ümber oma ühiskonda, et käia jätkusuutliku arengu teed. Vastav programm sai välja töötatud juba siis, kui president olin, ning see sai ka kirjastatud, aga kasutatud seda suurel määral pole. Nagu enne juba ütlesin: me ei tohi olla suurettevõtete väikeste detailide tootjad, vaid peame suutma välja arendada oma toodangu ja olema sellega maailmaturul konkurentsivõimelised.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 541 korda, sh täna 1)