Üksikud “tõrvatilgad” tekitavad sadamates paksu pahandust (15)

EI TAHA ALUMISELE TEKILE: Abikontrolör Martin Lingi sõnul hakatakse trügima enamasti siis, kui ei taheta laeva alumisele tekile sattuda. Foto: Sander Ilvest

EI TAHA ALUMISELE TEKILE: Abikontrolör Martin Lingi sõnul hakatakse trügima enamasti siis, kui ei taheta laeva alumisele tekile sattuda. Foto: Sander Ilvest

Ehkki sadamas laevale liikuvad inimesed on üldjuhul viisakad ja järgivad kontrolöride juhiseid hea meelega, satub aeg-ajalt ikka sekka kärsituid reisijaid, kellele on viisakus võõras ja reeglid neid ei huvita.

Omal käel sadamaalal liikluseeskirju leiutades ja nende alusel endale paremat kohta valides tekitatakse paras segadus, adumata, et reisijate sujuvasse liikumisse on sellega paus tekitatud ning keegi teine võib seetõttu laevast maha jääda.

Väinamere Liinide juhataja Urmas Treieli sõnul tahame ju kõik, et liiklus sadamas oleks sujuv. Selleks on tehtud ka arendustöid. “Oma visioonides näeme ju sedagi, et tõkkepuid enam poleks ja liiklus käiks ainult fooride järgi. Et poleks kontrollimist ja näpuga suunamist,” rääkis Treiel. Selle saavutamiseks on aga vaja, et inimeste liikluskultuur veelgi paraneks.

Kontrolöri rünnati

Treiel märkis, et iseenesest on kõik aastatega paremaks läinud. Ometi arenguruumi veel on ja seda just nende üksikute “tõrvatilkade” tõttu. Seejuures on patuseid kahte sorti, mõned sõidavad valesse kohta tuulepäisusest, teised paistavad aga suisa sihilikult ülbitsevat.

“Kõige hullem on see, et mõned härrad ei karda isegi kontrolörile otsa sõita. Kollane vest tundub neile tühi koht olema,” tunnistas vanemkontrolör Olari Malk. Nõnda ongi juba tehtud ja vähemalt ühe juhtumiga tegelemine on edasi antud politseile. Seda seetõttu, et suuniseid jagavat kontrolöri sisuliselt rünnati autoga. Kui kontrolöril poleks õnnestunud eest ära astuda, jäänuks ta auto alla. Õigustada pole trügijal end tegelikult millegagi, sest sadamaala kaamerad on juhtunu salvestanud. See on aga vaid üks näidetest.

Ka Malk nentis, et olukord on sadamates laevale liikumisega tegelikult hea. Üksikud “tõrvatilgad” jäävad aga silma. “Kui kõik autod seisavad õigel kohal ja üks neist läheb lipat-lopat, kuhu tahab, siis on terve sadam tagajalgel,” tõdes ta. Pole imestada, et säärane käitumine korrektseid liiklejaid ärritab.

Vanemkontrolöri sõnul tekitavad peamiselt probleeme kärsitud suvitajad. Sadamates trügimist, kontrolöride suuniste eiramist ja punase fooritule alt läbi tuiskamist juhtub just suvel.

“Kohalike saareelanikega pole probleemi, aga suvitajad on oma mõtetes juba praamil ja puhkus on nende jaoks käima läinud,” rääkis Malk. Nõnda ei huvitagi neid üksikuid tarkpäid, et kui nad juhiseid ei jälgi ja sellega laeva laadimisel seisakuid tekitavad, löövad nad kogu asja sassi. “Kui suuniseid järgida, toimib kõik kenasti.”

Omaette teema on alumisele tekile sõitmise vältimine. Urmas Treiel tõdes, et alumist tekki kasutatakse vaid juhul, kui sadamaala on autosid pilgeni täis. Kontrolöridel on teada, palju autosid mahub üles ja palju alla tekile. Seejuures tuleb ülemisele tekile jätta väike varu, et ka suured veokid ja bussid ära mahuksid.

Omavoli lööb arvutused sassi

Kui sõiduautole on näidatud kätte tee alumisele tekile, siis ülemisele omavoliliselt sõita ei tohi. See lööb kogu arvestuse sassi ning nii mõnigi suurem sõiduriist võib laevast maha jääda.

Nii Treiel kui ka Malk rõhutasid, et kui inimesel on konkreetne põhjus, miks teda alumisele tekile ei tohiks suunata – tegemist on näiteks invaliidiga –, siis tuleb seda öelda juba kassas ja sellega arvestatakse.

Probleeme tekitavad laevadel needki, kes ei taha oma sõidukit kaldpinnale jätta. Nendegi pärast võib mõni teine auto lihtsalt laevast maha jääda. Urmas Treiel soovitab taolistel juhtudel ka teistel reisijatel selliseid tembutajaid korrale kutsuda.

Samuti tuleks autoreisijatel mõistvalt suhtuda jala laevale kõndivatesse reisijatesse ning lasta neil kassas rahulikult pilet osta, mitte neist mööda trügida. Jalakäija ju auto kohta ära ei võta.


Saadetakse järjekorra lõppu

Suvel Kuivastu sadamas abikontrolörina töötav Martin Ling ütles, et trügijaid on tegelikult õnneks vähe: “Neid esineb mõnikord suuremate ürituste ajal ning reedeti ja laupäeviti.”

Enamasti trügitakse Lingi sõnul seetõttu, et ei soovita oma autot alumisele autotekile parkida. Põhjusena tuuakse välja, et ollakse nt lastega. Osal on siiski kaalukamad argumendid, nagu näiteks puue.

“Võimaluse korral saadetakse trügijad kohe tagasi järjekorra lõppu või siis peavad nad ootama, kuni vastav rida saab loa praamile liikuda,” selgitas Ling. Aeg-ajalt on Lingi sõnul probleeme ka välismaalastega.

Kuivastu sadama teenindusassistent Iivi Naaber ütles, et on olnud juhtumeid, kus probleemide korral on kassasse pöördutud. Enamasti saadetakse kurtjad oma murega kontrolöride juurde, aga juhul kui trügimine või muu vahejuhtum on aset leidnud väljaspool sadamaala, ei saa sadamatöötajad sekkuda, sest nemad ei ole seal liikluskorraldajad.

Raido Kahm

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 439 korda, sh täna 1)