Muhu merepäästjad saavad riigilt vaid vanarauda (12)

VÕTAB MÕTLEMA: Alunaudi töötaja Olari Viljaste vaatab, kuidas vesi läbi “uue” päästelaeva kere niriseb. Foto: Mark Muru

VÕTAB MÕTLEMA: Alunaudi töötaja Olari Viljaste vaatab, kuidas vesi läbi “uue” päästelaeva kere niriseb. Foto: Mark Muru

Muhu merepääste seltsile riigi poolt antud “uus” alus on tööpaat, mis kuulus endisele piirivalvelaevale Valvas. Laev ise on tänaseks juba muuseumieksponaat.

Pärast kevadel Saaremaal juhtunud mereõnnetust on merepäästeteema muutunud aina aktuaalsemaks. Riigil pole siiski raha vabatahtlikele merepäästjatele nüüdisaegse varustuse soetamiseks ning päästjatel tuleb leppida kas juba mahakandmisele läinud alustega või omaenda isiklikule varustusele.

Keeruline päästa

Tornimäel asuvas paaditööstuses Alunaut putitatakse praegu Muhu merepäästjate järjekordset “uut” vana laeva – endist tööpaati Valvas-1, mis kuulus piirivalvelaevale Valvas.

Viimasega võib Lennusadamas tutvuda kui muuseumieksponaadiga. Valvas-1 on mõnda aega lihtsalt angaaris seisnud. Nagu seisnud asjadega ikka, on nende töökorda saamiseks tööd omajagu.

Muhu merepääste seltsi juht Madis Rehepapp tõdes, et mootor tundub korras olevat, aga elektrijuhtmestik ja muu taoline tahab kindlasti ülekäimist. “Kerega on tööd, mõnest kohast on see täitsa ussitama lastud,” tunnistas Rehepapp. Ta avaldas lootust, et Alunaut teeb alusega esmavajaliku ära, et see ikka kindlalt vee peal püsiks, ja siis vaadatakse juba edasi.

“Eks selle “uue” laevaga on päästa pehmelt öeldes keeruline,” tõdes Rehepapp, et umbes seitsmemeetrine Valvas-1 ei ole kindlasti ideaalne alus päästetöödeks. See on ikkagi tööpaat, mis sobib võib-olla pukseerimiseks. “Tööd sellega teha saab, aga päästealuseks on teda natuke raske nimetada.”

Alunaudi juht Mark Muru ütles, et Valvas-1 on üsna nigelas seisukorras. Mis pole ka ime, kuna 1990. aastal ehitatud paadi tööiga ongi umbes 20 aastat. Ta lisas, et põgusal vaatlusel on ilmnenud veel üks probleem. Kunagi Ameerikas ehitatud tööpaat ei vasta nimelt tänapäevastele liiklusregistri nõuetele, millega Muhu merepääste selts ta endale arvele võtta saaks. Muru sõnul võib hullemal juhul juhtuda koguni nii, et kui sellega minnakse kedagi karidelt päästma, võib Valvas-1 ise päästetavaks muutuda.

Midagi pole teha

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) laevastiku juht Edgar Peganov ütles, et Muhu merepäästjad teadsid, millise laeva nad endale võtavad ja olid ka teadlikud, palju selle remont maksab.

Samas pole merepäästjatel teisi laevu ka kuskilt võtta, lisaks nüüd juba kahele vanale laevale ja ühele aerupaadile kasutavad Muhu merepäästjad merele minnes ka oma isiklikke aluseid.

“Ega see normaalne olukord ole, et päästja läheb teinekord välja kaluripaadiga või millega iganes,” märkis ta.

“Tulevikuvaates arvestame veesõidukite soetamisel asutuse ees seisvate ülesannetega ja milliste funktsioonide täitmiseks veesõidukeid vaja on ning vastavalt neile vajadustele korraldame ka hanke,” lubas Edgar Peganov.

Madis Rehepapp mõistab, et ega kellelgi ole niisama lihtne kuskilt päris uut laeva võtta. Seega ei taha ta PPA-d süüdistada. Kui vaadata aga üleüldiselt riigi tasandil, siis on merepäästja sõnutsi selge, et merepääste on juba aastaid vaeslapse osas ja alarahastatud.

“Ministeeriumid, valitsus ja riigikogu peaksid natuke selles osas mõtlema, milline peaks Eesti riigi merepäästevõimekus olema ka kõigi rahvusvaheliste lepete ja muude taoliste asjade valguses ning mida selleks vaja on, et me sinna jõuaksime,” nentis merepäästjate seltsi juht.

Raul Vinni, Kertu Kalmus

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 878 korda, sh täna 1)