Ooperipäevad oma hiilguses ja Ukraina säras (FOTOD)

UUS KOGEMUS: Väikse Emmaga Lastegalal käinud Kadri Tarus tunnistas, et pole varem Lastegalat väisanud. Tegemist oli aga vahva kogemusega.
RAUL VINNI

Ukraina rahvusooper kui selle aasta ooperipäevade aukülaline näitas tõelist klassi. See ei jäänud märkamata ka publikule, kes Saaremaale tulnud külalised ovatsioonidega vastu võtsid.

Neljapäeval etendunud ooper “Natalka Poltaavast” oli lugu lihtsast armastusest ja vanemate plaanist peretütar vastu tema tahtmist rikkale kosilasele anda. Ukraina ooperietendus oli küll dekoratiivses mõttes minimalistlik, kuid see-eest pakkusid kostüümid tõelist silmailu ja esinejate rahvariided olid ehe käsitöö!

Etenduse peategelane on imekaunis Natalka. Natalkast sisse võetud ohvitser püüab esimeses vaatuses teha kõik, et näitsikust saaks tema kaasa. On pikad dialoogid kavala külavolinikuga, kes püüab kasu saada igasugu tehingutest. Natalka ainus soov on aga Petro, tema elu armastuse tagasitulek, kes nelja aasta eest jäljetult kadunuks jäi.

Teine vaatus algas suurejooneliselt. Ukraina balletitrupp näitas, milleks nad võimelised on, ja see kõik pani publiku tõeliselt kaasa elama. Esimese vaatuse keskmine tempo oli asendunud hoogsa tegevusega laval. Peaosades olnud Lesya Alekseeva ja Dmitry Kuzmin on nõnda vapustavate häältega, et Ukraina ooperiteatri etendusest saadud elamus ei kustu küll ühelgi piletiomanikul.

Mõkola Lõsenko rahvalik ooper “Natalka Poltaavast” (esietendus 1889) ja selle aluseks olev Ivan Kotljarevski samanimeline näidend püsivad tänaseni Ukraina teatrite repertuaaris. Ukraina kõrgetasemelise esindusteatri koosseisu kuuluvad praegu ooperi- ja balletitrupp ning sümfooniaorkester.

Reede õhtupoolik oli galakontserdi päralt. Ooperisõpru oli tulnud nii lähemalt kui ka kaugemalt ning parimatest ooperiaariatest ja heliteostest kokku pandud kontserdiõhtu võis alata. Ettekandele tuli kõik, mis ühe ooperisõbra ihukarvad püsti tõstab – ooperimuusikat “Figaro pulmast” “Carmenini” ja heliloojatest Georges Bizet’st Pietro Mascagnini.

Galaetenduse kõige säravamad tähed olid otse loomulikult meie oma Ain Anger ja Annely Peebo. Kuid ka Richard Straussi “Roosikavalerist” imelise esituse teinud tasemel häälematerjaliga Lilia Grevtsova ja Tamara Kalinkina Ukrainast ning Lilli Paasikivi Soomest pälvisid ülistavaid kommentaare paljudelt kuulajatelt.

Lõppsõna jäi ooperile “Lucia di Lammermoor”, kus õhtujuht Anu Välba sõnul olid laval kõik, kes seda ooperit eales laulnud on.

Kaunile elamusele lisas eriti sooja tunde kajakate vaikne häälitsemine Kuressaare linnuse taustal ning ümberringi kõlavad valjud bravo’d. Lahkudes võib koduteele asunud publiku omavaheliste vestluste katketest kuulda vaid ülivõrdes kiitust ja emotsioone, olgu siis saare, saksa, soome või rootsi keeles.

Kristi Luha


SAAREMAA OOPERIPÄEVAD ON JUBA VÄIKE TRADITSIOON

Anneli Vahter Muhust:
See on juba väike traditsioon, et üritame igal aastal ooperipäevadel käia, kui selline asi koju kätte tuleb. Ukraina rahvusooperit pole varem kuulanud, aga täitsa head on. Neid on hea vaadata, riided on väga professionaalsed ja on näha, et teater on kõrgel tasemel. Kõige meeldejäävam oli ühel aastal, kui siin oli Türgi ooper, kohe eredalt on meeles piitsalaksutamine laval.
Järgmisel aastal tulev Itaalia ooperiteater on kindlasti põnev. Itaalia on ju ikkagi ooperi sünnimaa.

Juta Bramanis, saarlane Tallinnast:
Väga head muljed on, vaikselt seedime kogu seda ilu. Oleme esimest korda. Päeval, kui nad siin proovi tegid, tulime ka kuulama – no vapustavad hääled! Ukraina soliste oleme paaril korral ka Tallinnas kuulamas käinud. Ooperiga olen kursis ja sageli vaatame seda ka televiisorist.

Kadri Tarus Kuressaarest:
Minu arust oli väga vahva! Kuna ma polnud enne lastegalal käinud, oli see kogemus midagi uut. Ma arvan, et kõige vägevam oligi see viimane laul, “Rongisõit”. Minu jaoks muidugi olid head need tuttavad ooperilaulud, nagu “Carmen” ja muud sellised.

Matis Prostang Koimlast:
Väga tore oli. Kõige toredam oli ikkagi see viimane – “Rongisõit”. Olen alati lastegaladel käinud. “Käsikivi kosmosest” oli minu kõige suurem lemmik. Ikka igal aastal olen käinud. Loota võib, et tulen ka järgmisel aastal, aga kindel ei ole veel midagi.

Küsisid Kristi Luha ja Kertu Kalmus, pildistasid Sander Ilvest ja Raul Vinni

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 745 korda, sh täna 1)