Metssead himustavad Pallasmaal kartulipõlde (2)

SIGADE MAGUSROOG: Anu Pallase sõnul on sead eelkõige maiad värske kartuli järele. Foto: Sander Ilvest

SIGADE MAGUSROOG: Anu Pallase sõnul on sead eelkõige maiad värske kartuli järele. Foto: Sander Ilvest

Ehkki maakonna jahindusnõukogu vähendas metssigade kohustuslikku küttimislimiiti, on Muhu valla Pallasmaa küla elanikud endiselt sigadega kimpus.

Pallasmaa elanik Anu Pallas ütles, et nende külas teeb pahategusid seakari, kes on eelkõige maias värskete kartulite järele. Hiljuti tungis kari põllule, lõhkudes maha voolu all oleva aia, nii et põllupidajal tuli vagude kordategemiseks pool päeva vaeva näha.

Anu Pallase kartulipõldu kaitseb ligemale meetrikõrgune elektrikarjus, mille kohale on tõmmatud ka valge pakinöör, sest kogemus näitab, et midagi valget, helendavat või laperdavat hoiab sead põllust eemal.

Ehkki jõuga pole sead aiast enam läbi tunginud, kahjustused siiski jätkuvad. “Üks siga on lihtsalt nii tark, et oskab üle aia hüpata,” rääkis Anu Pallas. “Aed on terve, aga hommikuti lisandub põllule ikka uusi jälgi.”

Anu Pallas ütles, et tema peatselt 87-aastaseks saav ema ei saa sigade rüüsteretke hirmus enam isegi magada. Hiljaõhtul käib eakas naine põlluääres vilet puhumas ja hommikul vara vaatamas, kas kartulid on ikka alles. “Tal on üks tore vile, millega ta varem kutsus lapsi sööma, nüüd käib sellega aga sigu hirmutamas.”

Anu Pallas ütles, et sead tegid nende külas kahju ka möödunud aastal, aga siis ei käidud karjakaupa, vaid paarikesi.

Pallasmaa külas elav pensionär Evald Küla rääkis, et temal on elektrikarjus aidanud sigu põllust eemal hoida. “Vahel on kisa kuulda, kui siga kärsaga karjusest sahmaka voolu saab. Suur emis tuli, sai sähmaka ja põrkas kohe tagasi.”

Evald Küla möönis, et elektrikarjuseta sigade vastu ei saa. “Igaks ööseks pane vool sisse ja hommikuks on kaks kilovatti kulunud,” rääkis vanahärra, kelle koduaeda on sead jätnud mitmesse kohta tuhnimisjälgi. “Kolm nädalat tagasi olid kolm suurt siga ja peotäis põrsaid päris aias sees, tuhnisid õunapuude ja marjapõõsaste juures,” rääkis Küla.

Evald Küla on sel aastal sigade pärast kahel korral kohale kutsunud ka jahimehe, kes kummalgi korral sea maha lasi. Sama soovitab ta sigade peletamiseks ka teistele maaomanikele.

Muhu jahimees Mihkel Ling arvas, et tegelikult on metssigade arv Muhus vähenenud. Eriti kevade poole oli sigu saarel liikvel üpris vähe, nüüd on nad koos põrsastega taas liikuma hakanud ja rohkem nähtavaks muutunud.

Probleemid metssigadega koduaedades hakkavad aga Lingu sõnul tavaliselt pihta ikkagi kartuli valmimisega. Näiteks Ridase külas käisid sead kartuli valmimise ajal põldu tuhnimas umbes kaks nädalat tagasi. Mitte kuigi ammu lasti Ridasis ka viljapõllult ühekorraga neli siga.

Möödunud aastal tegid sead Tamse külas päris palju kahju, aga kahjust teadaandmine sõltub Lingu hinnangul päris palju ka inimeste valulävest.

Pallasmaal lasi Mihkel Ling ise väljakutse peale Evald Küla õuemaal maha kaks siga, esimese jaanipäeva paiku ja teise möödunud esmaspäeval. “Kuigi sead võib-olla paar nädalat enam samasse kohta ei tule, jõuavad üks emis, paar kesikut ja kümmekond põrsast ühe ööga nii palju paha teha, et tõsine märk on maas,” rääkis Mihkel Ling. “Mul on mõlemad vennad talunikud ja jahimehed ka ning nemad kiruvad, et heinamaad on üles aetud.”

Muhu jahiseltsi juhatuse esimees Heinart Laaneväli rääkis, et märtsist kuni praeguseni on jahimehed Muhus küttinud üle 40 metssea. 2013. aastal lasti Muhus 243 siga ja aasta varem lausa 422 siga. “Tundub, et sigu on küll vähemaks jäänud, aga kuuldavasti on sel aastal põrssaid palju,” märkis jahiseltsi pealik.

Laaneväli möönis, et olgu sigu Muhus ükskõik kui vähe, kuskil nad ikka pahandust teevad ja midagi segi ajavad. Laaneväli, kes lubas ise Pallasmaale olukorraga tutvuma minna, arvas, et inimesed peaksid sigade rünnakutest jahimeestele julgemini teada andma.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 745 korda, sh täna 1)