Väinaujujaid tabas punnitõbi (10)

PUNNITÕVE PÕHJUS? Heiki Hanso õhust tehtud fotol on kenasti näha ujujate poolt põhjast üleskeerutatud muda. Foto: Heiki Hanso

Orissaare pool Väikeses väinas ujumas käinud inimesed kurdavad pärast suplust, et keha on kattunud sügelevate punnidega. Sarnane saatus tabas ka mitmeid laupäeval Muhust Orissaarde ujunud sportlasi.

Samas on ka juba Saaremaa rannikul näha sinivetikat, mis võib mõjuda hullemini kui vaid mõne punni tekitamine. Väinameres ujunute punnide põhjustajaks arvatakse siiski olevat põhjast üles keerutatud muda.

Orissaare sadama kailt vett uudistanud Taimo Kirr ütles, et temani on jõudnud kuuldused sinivetikast. Kirr arvas, et kirdesse pööranud tuul viis vetika ilmselt minema, kui seda seal üldse oligi. Temagi märkis, et ujujatel tekitas lööve pigem põhjast üles kerkinud muda. Mees ise läbis laupäeval distantsi kaks korda, ehk siis ujus alguses Illikult Muhumaale ja sealt siis koos võistlejatega tagasi. Kolmandat korda võistlusel osalenud Kirr käis pärast ujumist end värskemas vees üle loputamas. Ebameeldivuste vältimiseks soovitas ta ka teistel pärast meres käimist duši alla minna.

Illiku laiul Kalda kohvikut pidav Andre Kuntsel kinnitas eile ennelõunal, et temale pole punnid peale tulnud, kuigi käis meres ka eile hommikul. “Ujumas käin mitu korda päevas, sest palav on,” kinnitas Kuntsel. Tema meelest Orissaare meres sinivetikaga tegemist pole. Samas usub ta, et sadama suhteliselt seisev soe vesi võib tundlikul inimesel nahaärritust põhjustada küll. Pealegi keerutati laupäeval toimunud avamereujumise ajal põhjast muda üles. “Kui te ujuma minna ei julge, tulge kohvikusse,” ei jätnud Kuntsel võimalust kasutamata oma ettevõtet ajalehes reklaamida.

Ujujate nahale tekkinud punnidest oldi teadlikud ka Orissaare vallamajas. Vanemraamatupidaja Malle Ige oli ise pühapäeval käinud nn Orissaare titerannas ja eile tal punne veel polnud. Temagi arvas, et võimaliku sinivetika puhus tuul rannast uuesti merele.

Väinaujumist deltaplaanilt jälginud Heiki Hanso sõnul oli õhust selgesti näha, kuidas ujujad põhjast muda üles keerutasid. Ka tema tuttavad kurtsid pärast ujumist punnide üle. “Ujujad oleks nagu parmupessa kukkunud, suured kuplad olid üleval ja sügelesid,” kirjeldas ta. Kuid eilseks oli lööve juba tagasi andnud. Hanso jaoks on tegemist üldisema probleemiga. “Kogu häda on selles, et keset väina on umbne tamm ees. Vesi on nii maas, et sinna hakatakse varsti suvilakrunte müüma,” rääkis Hanso. Oma sõnul on ta arhiivist leidnud dokumendi, milles kohalikud kalurid paluvad juba rohkem kui sada aastat tagasi tammiga midagi ette võtta, sest see hävitab kalavarusid.
“Meile ei ole selle kohta infot laekunud,” ütles terviseameti Saaremaa esinduse vaneminspektor Inge Balin Orissaare punnide kohta.

Inspektorid käivad kontrollimas vaid ametlikke supelrandu ja seega Illiku kohta tal info puudub.

Terviseameti kinnitusel ei ole suplemine “õitsevas” veekogus soovitatav allergilistele inimestele, samuti väikestele lastele ja vanemas eas inimestele. Suplemisel tuleb vältida vee alla neelamist. Pärast suplemist vetikaterohkes veekogus tuleb end kohe duši all pesta.

Orissaare naabervalla Leisi abivallavanem Enno Reis ütles, et Jõiste rand avalik rand ei ole ja seetõttu nad sealt veeproove ei võta. Vallavalitsuse poole keegi kaebusega pöördunud pole. “Igaüks peab ise otsustama, kas ja kus ta vette läheb,” sõnas Reis.

Saarte Hääle toimetusse on infot jõudnud ka meresõitjate käest, kes on sinivetikat näinud nii Kesselaiust põhjas kui ka Leisi “patiaukus” Triigi sadama kandis.

Eesti mereinstituudi asedirektori Georg Martini sõnul eile ennelõunal neil Orissaarest leitud sinivetika kohta info puudus. “Kuna seda on Väinameres ja ka Triigis, siis miks mitte ka Orissaares,” arvas Martin. Kuid punnid võivad tekkida ka muust.

Sinivetikas areneb avamerel, kui vee temperatuur on üle 15 soojakraadi. Sealt ajavad tuul ja lained selle randa. “Kui vees on ikka sellist pudru- või mannataolist ollust, tasub meile teada anda või veel parem – pudelisse proov võtta ja mõne tunni jooksul meile saata,” soovitas ta.