Appi, Saaremaa nimi kaaperdatakse! (29)

Samal ajal, kui meist paari tuhande kilomeetri kaugusel käib sisuliselt sõda ning arutlusteemasid peaks valitsusel jätkuma, istutakse Stenbockis laua taga ja vaieldakse mõttetult kaua ühe Saaremaa omavalitsuse nime pärast.

Kevadel otsustasid kolm Saaremaa omavalitsust leivad ühte kappi panna. Tulemusena pidanuks tekkima omavalitsus, mis hõlmaks 25% maakonna elanikest. Nimeks valiti Saaremaa vald. Saaremaa omavalitsuste liit (SOL) tõusis tagajalgadele. “Kaaperdatakse!” kõlas hüüe, mis meenutas Edgar Savisaare kunagist appihüüdu, et Toompead rünnatakse. Tegelikult pole asi üldse nimes. Vaidlus Saaremaa valla nime üle on võitlus poliitilise positsiooni, riigikogu valimiste ja lihtsalt ärategemise pärast.

Väga vana teema

Saaremaa üheks omavalitsuseks ühendamine on väga vana teema. Paljud räägivad selle vajalikkusest, kuid tehtud pole seni midagi. Pole ka ime, sest vallad ei suuda ühiselt isegi Saaremaa omavalitsuste liitu koonduda. Samas on see organisatsioon “mehed, lähme sauna ja räägime juttu”-laadne. Seetõttu pole ka Kaarma, Kärla ja Lümanda vald sinna juba ammu kuulunud. Vähetähtis pole ka see, et kui kolmest ühinemisplaane pidavast vallast kahes on võimul reformierakondlased, siis SOL-is on juhtohjad sotside käes.

Ei saa eitada, et Saaremaa valla nime võtmine on ambitsioonikas samm. Teisalt korraldati ühinemisprotsessi käigus ka nimekonkurss ja just seda varianti pakuti välja kõige rohkem. Samas pole selles ka midagi ebatavalist – Tartu maakonnas on Tartu vald ja Tartu linn. Aastaid tagasi oli Kuressaare linna ümber Kuressaare vald. Näiteid on veelgi. Vaevalt, et neis omavalitsustes nüüd seepärast eksimist ette on tulnud või midagi segamini läinud.
Iroonilisel kombel andsid ühinenud vallale Saaremaa valla nime panekuks aluse sotsid ise, kes nüüd sellele vastu vaidlevad. Samal ajal, kui kolm valda ühinemisläbirääkimisi pidasid, kutsus sotside valitsetav Kuressaare linn ühinemisläbirääkimistele kõiki Saaremaa omavalitsusi. Peamiselt nähti selles linnapea Hannes Hanso soovi seoses eelseisvate europarlamendi valimistega pildile saada. Segadust tekitas see käik omajagu. Kolme valla ühinemise rahvakoosolekutel küsisid inimesed: miks me peame kolmekesi ühinema? Kõik hakkavad varsti ju ühinema.

Ja kuigi kohanimenõukogu soovitas Saaremaa valla nime mitte kasutada, otsustati võimalikku kogu saare ühinemist silmas pidades võtta kohe nimeks Saaremaa. Kui hiljem läheb kogu Saaremaa ühendamiseks, oleks see ju ka loogiline nimi. Ilma Hanso käiguta oleks valla nimi olnud hoopis midagi muud.

Saaremaa omavalitsuste liidu ehk siis sotside põhiline argument ongi nime “kaaperdamine”. Saarlastelt võetavat nende nimi, kõik ülejäänud saarlased jäävad Saaremaa nimest ilma. Väga oskuslik mäng valijate emotsioonidel.
Sealjuures ei pöördunud nad oma murega esmalt ühendvalla poole, vaid hoopiski partei peakontorisse, misjärel mandrimehed valitsuses vaidlema hakkasidki, millise nime saarlased oma ühendvallale võtta tohivad.

Kogu selle vaidluse teeb absurdseks ka see, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadus nimetab omavalitsuse põhimõtetes esimese punktina kohaliku elu küsimuste iseseisvat ja lõplikku otsustamist ja korraldamist. Selle järgi poleks kellelgi midagi kobiseda, kui vallad endale sellist nime tahavad. Saaremaa nimi pole kellegi poolt autoriõigusega kaitstud.

Nimi nimeks. Selles polegi ju tegelikult asi. Enamik omavalitsusjuhte ei taha ühest omavalitsusest kuuldagi ja veel vähem tahavad nad seda, et nende kõrvale tekiks üks suurem omavalitsus. Pidurdamiseks on seega kõik hoovad head. Ka nime üle vaidlemine. Usutavasti oleks nimevaidlus tekkinud ka siis, kui lauda oleks käidud variandid Südasaare või Lääne-Saare. Kuidas tohib valla nimeks võtta Südasaare, kui keset Saaremaad on veel valdasid? Või Lääne-Saare, kui ühinevatest valdadest lääne poole jääb Saaremaal veel teisigi omavalitsusi?

Tõsi, nüüd on Kuressaare linn saanud enamiku valdade käest jah-sõna ühise laua taha istumiseks. Seda tegevust nimetakse küll peenema nimega “võimaliku ühisosa leidmiseks”.

Millal selle laua taha istutakse, pole veel teada. Enne hilissügist kindlasti mitte. Kahtlasel kombel nihkub läbirääkimiste võimalik “tipphetk” kevadiste riigikogu valimiste poole.

Selles valguses ollakse valmis oma vastalisust korraks maha salgama ja vähemalt näiliselt üksteist kompama hakkama. Pole näiteks saladus, et Kuressaare linnapea tahab siit minema saada ja riigitüüri juurde asuda. On ka vallavanemaid, kelle senised riigikogusse pürgimise katsed on jäänud tulemuseta. Nüüdses valguses on õnnestunud katse tegemise võimalused hulka suuremad. Mis saaks olla veel parem hüüdlause valimisplakatil kui, et “Meie päästsime teile Saaremaa nime!”.

Ühisosa otsima

Nüüd ongi tekkinud imelik olukord, kus kõik istuvad ühise laua taha ja hakkavad ühisosa otsima. Igasuguste läbirääkimiste eelduseks peaks olema osapoolte valmisolek jõuda lõppeesmärgini. Aga mida sellest ikka arvata, kui vähemalt üks vald on ametlikult öelnud, et me võime ju ühisosa otsida küll, aga ühineda me ei taha. Vaevalt leidub mõnda ärimeest, kes hakkaks oma aega raiskama müügitehingu üle arutlemisele, kui ta teab, et asi polegi tegelikult müüa.

Selge on see, et valitsus ei saa jääda lõpmatuseni ühe valla nime üle vaidlema. Praegu tundub küll, et sotsidel on nimevaidluses tegelikult rohkem kaotada kui võita. Seevastu Reformierakonnal pole midagi kaotada. Ühendvalla rahakott vajaks kindlasti lisaraha. Investeeringuid on vaja teha. Ilmselgelt tuleks see raha Reformierakonna poolt Saaremaa valla nimest loobumise korral sellest rahakotist, kuhu punane roos peale tikitud.

Võimalik, et praegu linna kutsele hakata otsima ühisosa, jaatavalt vastanud ühinevad vallad seda salapärast osa ikkagi otsima ei lähe. Nende seas on ka need vallad, kes ühinemislepingus on öelnud, et nende eesmärk on üks suur omavalitsus Saare maakonnas. See omakorda võtaks kogu tegevuselt üleüldse mõtte. Laua taga oleksid linn ja vallad, kelle jaoks ühinemine pole just unistus.

Pole päris utoopiline ka see, et nimevaidluse hinnaks on võimuvahetus Kuressaares. Oravad lükati seal pärast viimaseid valimisi pildilt ning valitsema hakkasid sotsid ja IRL.

Ehk on see just koht, kus IRL üle parda lükatakse ja reformierakondlased tagasi tuuakse. Tingimusel, et linn ühineks teda praktiliselt rõngana ümbritseva hakkava ühendvallaga. Sellise stsenaariumi korral poleks ühinemise vastalistel tõesti enam midagi teha.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 567 korda, sh täna 1)