Kuressaare ajaloopäeval arutleti Kekkose jälgede üle

Sellise pealkirja all toimus eile Kuressaare kultuurikeskuses juba kuuendat korda Läänemere ajaloopäev. Selle aasta teemaks oli viiekümne aasta möödumine Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni legendaarsest visiidist Eestisse.

Ajaloopäeva avas kultuuriminister Urve Tiidus, kelle Kuressaare linnapeaks oleku ajal ajaloopäevade traditsioon loodi. Minister meenutas, et ajalooline visiit toimus külma sõja tingimustes. “Kuigi maailma vallutasid biitlite lood, ei saanud Saaremaal nende plaati osta,” püüdis minister toonast olukorda tänapäeva tuua.

Praegune linnapea Hannes Hanso rõhutas, et täna ei ole naaberriik Soome sadadele Saaremaa peredele enam välismaa. “20 aastat tagasi oli Soome meile aken Euroopasse. Piisas sellest, kui saime sealt vanu Ladasid ja hüva nõu,” rääkis Hanso.

Kirjanik Ülo Tuulik keskendus oma ettekandes sellele, millest vaikiti eelmise sajandi 60. aastatel ENSV-s ilmunud kirjanduses. “Selle võib kokku võtta kahe sõnaga: venelased ja suguelu,” alustas ta. Kirjaniku imestuseks sündis riiki küllalt lapsi, aga kirjanduses ei tohtinud kodanike intiimelust iitsatadagi. Samuti olid tabuteemadeks 1941. ja 1949. aasta küüditamised.

Sellises õhkkonnas oli Soome presidendi eesti keeles peetud aulakõne eestlastele nagu samm 20. sajandisse, millesarnases me praegugi viibime.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 116 korda, sh täna 1)