Avalik joomine tekitab pahameelt (36)

SEADUS LUBAB: Antti Kopliste tegi oma Ferrumis asuva kaupluse aknast mobiilifoto, kuidas linna ühes käidavamas kohas pidevalt alkoholi kummutatakse. Foto: Antti Kopliste

Avalikus kohas alkoholi tarbimise lubamine tekitab rahulolematust nende seas, kellele ei meeldi, et Kuressaare kesklinnas olevatel pinkidel juuakse järjepidevalt.

Eelmisel nädalal ilmus Saarte Hääles artikkel, milles linnapea Hannes Hanso teatas, et augusti- ja septembrikuus tuleb linnavolikogus arutamisele, kas piirata alkoholi avalikku tarbimist Kuressaares. Hanso väitis, et volikogu komisjonide seisukoht on selge: Kuressaare linnas ei peaks lubama alkoholi avalikku tarbimist.

Muutusi ei pruugi tulla

Eile aga ütles linna pressiesindaja Geili Heinmaa Saarte Häälele: “Praegu ollakse siiski seisukohal, et võibolla ei tehta mitte midagi. Me oleme saanud signaale, et kõrgemal tasandil ei olda huvitatud, et üldse selles osas midagi ette võetaks.” Täpsemalt selgub linnavõimude esialgne seisukoht ja tegevusplaan või selle puudumine siiski 28. augustil, mil linnavolikogu uuesti kokku tuleb. Seega käesoleva suve jooksul muudatusi selles osas, mis puudutab alkoholi avalikku tarbimist, ei tule ja võib olla ei muutu midagi ka hiljem.

Osa linnaelanikke leiab aga, et probleem on olemas ja midagi tuleks ette võtta. Kellassepp Antti Kopliste, kelle tööpind asub Ferrumi keskuses, sõnas: “Kui nii-öelda parmud sõna otseses mõttes vallutavad kesklinna, siis on see ikka inetu.” Kopliste selgitas, et raamatukogu ja Ferrumi vahelisel alal on järjepidev alkoholitarbimine igapäevane nähtus.

Saarte Häälel õnnestus tabada end just selles kohas end sisse seadnud neljaliikmeline seltskond. Anonüümseks jääda soovinud soliidses eas härrad manustasid õlut nii suurematest kui väiksematest pudelitest. Nende väitel on raamatukoguesine plats selleks hea koht, sest vahepeal saab minna ajalehte lugema: “Lehe lõpus on surmakuulutused, töökuulutusi ju pole mõtet vaadata.” Kommentaari andnud härra selgitas, et tal on invaliidsusgrupp, mistõttu töötada ta ei saa.

Varem pidid mehed oma sõnul joomist varjama ja aeg-ajalt olevat ette tulnud, et mõne neist viis politsei kainenema. Pärast 1. juulit ei olevat aga keegi nende tegevust kritiseerinud, ei politseinikud ega linnakodanikud.

Kodanik ise vastutab

Rahulolematust üles näidanud Kopliste selgitas, miks ta ei ole tema jaoks häirivaid isikuid korrale kutsunud, lühidalt: “Minu meelest peaksid politseinikud olema need, kes avalikus ruumis korda hoiavad.” Samuti ei olevat ta näinud, et keegi teine seda teeks, kuigi see õigus on kõigil tegelikult olemas.

Lääne prefektuuri pressiesindaja Kaja Grak märkis, et korrakaitseseadus paneb eelkõige inimesele endale suurema vastutuse: “Politsei kutsutakse siis, kui kedagi häiritakse ja kaaskodanike märkustele ei reageerita.”

Häirimise puhul tuleks kodanikul esimese asjana ise sellest häirijale teada anda, väitis pressiesindaja. Kui häiriv isik oma teguviisi ei muuda ja kohale kutsutakse politsei, peab väljakutse tegija Graki sõnul jääma sündmuskohale ning seal tuleb tal kohale tulnud politseinikele selgitada, mis ja kes teda täpselt häirisid.

Kuressaare politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanema Meelis Juhandi sõnul ei ole 1. juulil jõustunud korrakaitseseadus politseinike tööd otseselt keerulisemaks teinud. Samas möönis Juhandi, et politseinik peab täitma pigem selgitaja rolli ja lähenema olukordadele loomingulisemalt.

Ferrumi ja raamatukogu vahele jääva platsi kohta märkis Juhandi, et ta ei saa otseselt öelda, et see pole sobilik koht alkoholi tarvitamiseks, sest seadus seda põhimõtteliselt lubab. Ta lisas: “Vajaduse korral saame me sekkuda ja inimesi korrale kutsuda ikka.” Ära ei tasuvat siiski unustada, et kõik võivad sekkuda, sest iga kodanik vastutab avaliku korra eest.

Raido Kahm

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 305 korda, sh täna 1)