Vajaduspõhine peretoetus ei rahulda perede vajadusi (4)

2012. aastal hakati rohkesti rääkima Eesti perede absoluutsest ja suhtelisest vaesusest. Välja toodud arvud olid müstilised. Suhtelises vaesuses elavaid inimesi arvati olevat ligemale 248 000 ja absoluutses vaesuses elas 97 000 inimest.

Mitmesugustest uuringutest lähtudes elab 37% Eesti lastest kas absoluutses või suhtelises vaesuses või sügava materiaalse mahajäämusega peres. Valitsusel tuli kiiresti midagi ette võtta, et Eesti pilt väljastpoolt ikka kena välja näeks.

2013. aasta juunis kehtestati uus peretoetuse liik – vajaduspõhine peretoetus, mis sündis vaesuses vaevlevatele peredele õnne tooma, ilmaelu uueks looma. Vaesustoetuse määraks kinnitati 9,59 eurot kuus ühelapselisele hädasolevale perele ning 19,18 eurot kahe- ja enamalapselisele perele. Jah, lugupeetud lugeja, lugesid õigesti. Näiteks pere, kes kasvatab kaheksat alaealist last, saab riigilt seda vaesustoetust iga kuu vaid 19,18 eurot pere, mitte lapse kohta.

Aidatud on väheseid

Selle kasina toetusmeetmega planeeris riik abistada kuni 30 000 last. Abistatud on aga natuke üle 3000 lapse. Ilmnenud on suur vastuolu: vaesuses vaevlevaid peresid on palju, kuid toetusmeede on selgelt alakasutatud.
Milles on põhjus? Kas vähene teavitustöö või toetust mitte maksta tahtvad sotsiaaltöötajad või naeruväärselt väikesed summad või inimeste väärikust riivav toetuse taotlemise kord? Ei üht ega teist.

Pole mõtet pikalt pead vaevata, sest 26. veebruaril 2014 toimunud riigikogu istungil ütles toonane sotsiaalminister Taavi Rõivas ridade vahelt põhjuse välja toovad laused: “See arv on tõesti mõnevõrra väiksem, kui me alguses prognoosisime, aga ta on väga tugevas korrelatsioonis ka muude näitajatega. Näiteks, kui me vaatame, kui paljud lastega pered taotlevad toimetulekutoetust, siis see number on peaaegu üks ühele sarnane.”

Seega, selle uue peretoetuse minimaalne kasutamine oli ette teada, sest toimetulekutoetuse taotlejate sotsiaalne profiil ja arv on statistiliselt aimatav.

Toon mõned arvnäitajad, et lugeja saaks oma matemaatilisi võimeid rakendada ning omad järeldused teha. 2012. aastal oli absoluutse vaesuse korral ekvivalentnetosissetulek 196 eurot ja suhtelise vaesuse korral 329 eurot inimese kohta.

Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 2014. aastal perekonna esimesele liikmele 299 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on sissetulekupiir 149,5 eurot kuus ja alla 14-aastasele pereliikmele 89,7 eurot kuus.

Vajaduspõhise peretoetuse saamise tingimuslik nõue üksi lapsi kasvatavale vanemale on lapsele taotletav või määratud elatis, mille miinimummäär on praegu 50% kehtivast miinimumpalgast (355 eurot) lapse kohta.

Erinevad vajadused?

Toimetulekutoetuse sissetulekupiir on esimesele pereliikmele 90 eurot, igale järgnevale 72 eurot. Kui vaesusnäitajate ekvivalentsissetulekute puhul ei diferentseerita pereliikmeid koefitsientide abil, siis toetuste maksmisel seda millegipärast tehakse. Kas pereliikmete vajadused on tõesti nii oluliselt erinevad? Vajaduspõhise peretoetuse puhul on alla 14-aastase lapse vajadused lausa 70% väiksemad kui esimesel perekonnaliikmel. Enamik peresid, kus on töötasu saavaid isikuid, ei kvalifitseeru vajaduspõhise peretoetuse saajaiks.

Lõpetan samal riigikogu istungil Taavi Rõivase öeldud lausetega: “Vajaduspõhine lastetoetus, mis on otseselt suunatud nendele peredele, kus lapsed elavad vaesuses, vähendab kindlasti oluliselt nii suhtelise kui absoluutse vaesuse näitajaid. Ja selleks, et ta veelgi enam vaesust vähendaks, tuleb lastetoetusi just nimelt vajaduspõhiselt veelgi suurendada, selleks et see mõju oleks täielik. Ja teine asi, mis lisaks vajaduspõhisele lapsetoetusele saaks perede toimetulekut oluliselt parandada ja absoluutse vaesuse näitaja kas või nulli viia, on see, kui me otsustame toimetulekupiiri oluliselt tõsta. Eriti just seda osa toimetulekupiirist, mis puudutab lapsi, sest me teame, et täna on lapsed koefitsiendiga ja kui me selle koefitsiendi suuremaks tõstaks, siis see aitaks ka.”

Meest sõnast, härga sarvist!

Mari-Anne Tuuling
Leisi valla sotsiaalosakonna juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 353 korda, sh täna 1)