Roomassaare sadam – 120 Sadamatuled kutsuvad

KUI SÕITIS SUSLARONG: Roomassaare sadam 1930ndate algul, kui linna ja sadama vahet sõitis kitsarööpmelisel raudteel suslarong. Foto: Erakogu

KUI SÕITIS SUSLARONG: Roomassaare sadam 1930ndate algul, kui linna ja sadama vahet sõitis kitsarööpmelisel raudteel suslarong. Foto: Erakogu

Kui sadamatuled paistma hakkavad, muutuvad hilise aja peale jäänud merelt tulijate meeled rõõmsamaks. Ja kui otsad pollarisse kinnitatud ning saab kindlale kaile astuda, pole aega mõtelda neile, kes selle sadama rajasid, sest meresõitjaid ootavad juba maised asjad. Meretaguse elu tõsine paradoks on see, et meri lahutab ja ühendab samaaegselt. Lahutab ja ühendab sadama kaudu.

Kuressaare linna külje alla, Roomassaare (loe roo maa saare) neemele sada kakskümmend aastat tagasi Liivimaa kubermangu rahadega ja Saaremaa töömeeste abil sadamasilla ehitanud insener Nazarovi nimi ei ütle meile täna midagi. Veel vähem teame Tori külas elanud lootsist Melkertist, kes arvas juba paarkümmend aastat enne uue sadama ehitustööde algust, et lähim sobiv sadamakoht on kolme versta kaugusel linnast, karjamaa lõunarannas 14 jala sügavuse vee peal. Tori vanas sadamas kündsid laevad tol ajal juba kiiluga muda 8-jalase vee peal.

Bruno Pao
mereajaloolane

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 342 korda, sh täna 1)