Rohenäpud lubasid kõiki oma “lastele” külla

Foto: Raul Vinni

Foto: Raul Vinni

Peenar, kus mõned tulbid-nartsissid, paar põõsast ja kasvuhoone. Kõlab nagu aed? Jah. Aias võivad olla ka näiteks kõrrelised, lavendel, käbid ja justkui joonlauaga tõmmatud sirged hekid.

Vaevalt maailmas ühtegi ühesugust aeda on. Seda tõestas ka avatud aedade päev eelmisel laupäeval, kui Saare- ja Muhumaal aiandushuvilised oma koduväravad uudistajatele lahti tegid.
Paaritute arvude maagia

Lõetsa külas Muhumaal lõõtsub tuul. Jüri-Jaani talustuudio ümber laiuvad heinamaad, mis tuules õõtsudes tekitavad tunde, nagu oleks veidi eemal asuv meri üle kallaste roninud ja laiutaks nüüd juba siingi.

Talustuudio värava taga särab päikse käes neli autot ning umbes kümneliikmeline punt inimesi seisab keset aeda koos aiaomaniku Sulev Vahtra endaga.

Nahast saapad, kulunud teksapüksid ja lohvakas pluus – tavaline härra, tema hobi reedavad vaid plekid särgil. Nende päritolu paistab olevat sealtsamast aiast, mida mööda Sulev huvilisi juhatab justkui muuseumis ja meloodilisel häälel ühte või teist eksponaati tutvustab.

Sulev alustas oma aiaprojektiga kümnend enne eelmise sajandi lõppu. “Maja ees oli tohutu sirelivõsa, sellest kõik peale hakkaski,” meenutab sisearhitektist peremees. Tema näeb sirelipõõsas metsamotiivi, küll tihedamat ja hõredamat. Väänjate sirelite najal seisavad keraamikust abikaasa Marget Tafeli valmistatud aerud.

 Kristi Luha

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 232 korda, sh täna 1)