Peaasi, et inimene tööga hakkama saab (5)

Töövõimereformi paketti kuuluvate sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja toetuste seaduse muudatused tulevad riigikogus esimesele lugemisele sügisel.

Saarte Hääl küsis Saare maakonna ettevõtete juhtidelt, kuidas nemad suhtuvad töövõimereformi; kas ka nende ettevõtetes töötab erivajadusega inimesi ning mis tingimustel on ettevõtted nõus puudega inimest palkama.

Urmas Raik , Kuressaare Linnamajanduse juhataja:
Kindlasti on see reform tervitatav – hea oleks, kui rohkem inimesi tööd saaks. Kujutan ette, et palju on neid inimesi, kes seni pole julgenud kodust välja minna ja ennast tööle pakkudagi.

Meil Linnamajanduses töötab praegu üks inimene, kes on oma käe tõttu “grupi peal”. Tema teeb rohimis- ja prügikorjamistööd. Neid, kel on käsi või selg haige, on olnud rohkem.

See, kas võtaksime puudega inimese tööle, oleneb puudest. Kuna meie töö on füüsiline töö, mida tuleb teha aasta ringi õues, siis peab inimene ise tundma, kas ta sellega hakkama saab.

Arvan, et näiteks kuulmispuue kojamehena töötamast ei segaks. Samas – kõiki juhtumeid tuleb käsitleda individuaalselt.

Erik Keerberg, OÜ Enerpoint Saare tegevdirektor:
Ausalt öeldes pole ma selle reformi sisusse seni veel süvenenud. Mulle tundub, et puudega inimestel endal on eelarvamus, et neid nagunii ei taheta. Siis ei tulda ka tööd küsima.

Meilt ei ole erivajadusega inimesed tööd küsinud, samuti pole töötukassa meiega sel teemal ühendust võtnud.

Üks erivajadusega – kerge vaimse puudega – inimene meie firmas siiski töötab. Kuigi tootlikkuse seisukohalt ehk ei peaks teda tööl hoidma, oleme seda siiski teinud. Suhtume sellesse kui väikesesse sotsiaalprojekti.

See, kas meie valdkonnas töötamisel oleks puue takistuseks, sõltub muidugi puudest. Kui inimesel on liikumispuue, ent muidu on tegemist täiesti tavalise inimesega, pole tema töölevõtmine probleem. Kui ta aga kätega töötada ei saa, siis küll.

Kurtide puhul on küsimus info edastamises. Kui ettevõte peaks muretsema tõlgi, kes need kulud kannab? Kui seda teeks riik, siis see kahtlemata tõstaks ettevõtete huvi kuulmispuudega inimeste palkamise vastu. Meil isegi oleks selliseid lihtsamaid töid, mida saaks ehk välja anda, näiteks Sõmerale. Teoreetiliselt on selline variant olemas, samas nõuab see teatavat ettevalmistust.

Robert Pajussaar, OÜ Kalla Mööbel tegevdirektor:
Arvan, et töövõimereformiga kaasnev arutelu on mõistlik ja teretulnud. Erivajadustega inimesi on meie keskel ju päris palju ning nemadki tahavad tööd saada. Peame siin ühiskonnas koos mõtlema, kuidas neile rakendust pakkuda, et see ka sisuliselt kasulik oleks.

Ma ei tea, et meie firmas erivajadusega inimesi tööl oleks. Mulle ei meenu ka, et ükski puudega inimene oleks meil käinud tööd küsimas. Samas – isegi, kui inimesele on puue määratud, siis ei ole ta kohustatud meile sellest rääkima.

Meie valdkonna puhul on erivajadusega inimeste tööle võtmine keeruline, aga mitte võimatu – kindlasti saaks midagi organiseerida. Puudeid on ju ka erinevaid. Mõnele inimesele võib-olla ei sobi kiired liigutused, samas teeb ta perfektselt tööd ja saab pikema ajaga hakkama.

Praegu on puudega inimeste tööle võtmine aga ebaefektiivne. Seda tasuks kaaluda siis, kui vahe juhendamiste ja muu pealt kompenseeritaks.

Mina ise aga ei otsi ega hakka otsima just erivajadusega inimesi, et neile tööd pakkuda. See peaks toimuma ikka teistpidi. Inimene peab ikka ise küsima tulema, kas on võimalik tööle saada. Siis hakkan kaaluma ja võimalusi otsima.

Praegu oleme asunud läbi rääkima Astangu ametikooliga, kus õpetatakse puidutööoskusega inimesi, et kuidas saaksime neid praktikale võtta. Ehk tulevikus see inimene, kes on siin praktikal olnud, teebki mõnd lihtsamat tööd.

Kristjan Leedo, OÜ Saaremaa Lihatööstus juhatuse esimees:
Reformi ainult reformi pärast mõtet teha pole – sellest peaks ikka kasu olema nii töövõtjale kui ka tööandjale. On hea, kui plaanitavad seadusemuudatused midagi praegusest paremaks muudavad.

Lihatööstuses töötab praegu erinevatel kohtadel 12 inimest, kes on nii-öelda grupi peal, töövõimetusega 40–90 protsendini.

Võtame hea meelega tööle inimese, kes end pakkuma tuleb ja oma tööga toime tuleb. Sellepärast, et tal puue on, me kedagi ukse taha ei jäta – tähtis on see, et ta töö tehtud saaks.

Loomulikult võiks erivajadusega inimesi meie töötajate seas rohkem olla. Iga ettevõte peab aga vaatama ka oma kulubaasi.

Kui tahame võtta tööle tublit inimest, kes on aga vaegkuulja, siis peame oma kuludega palkama ka tõlgi. See aga on tööandjale topeltkulu ja eraettevõtluses teevad vähesed ühe-kahe töötaja pärast sellist lisainvesteeringut. Kui riik tõlgi teenuse kasvõi osaliselt kinni maksaks, oleks sellest suur abi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 833 korda, sh täna 1)