Ave Reimaa-Lepik: Mõnikord peab elus kannapöörde tegema (3)

JULGUSTAJA: Kuigi töötute arv kahaneb praegu iga kuuga, julgustab Ave Reimaa-Lepik neid, kes pakutavate töökohtade seast endale sobivat ei leia, ise ettevõtjaks hakkama. Foto: Sander Ilvest

JULGUSTAJA: Kuigi töötute arv kahaneb praegu iga kuuga, julgustab Ave Reimaa-Lepik neid, kes pakutavate töökohtade seast endale sobivat ei leia, ise ettevõtjaks hakkama. Foto: Sander Ilvest

“On päris palju inimesi, kes on teinud elus kannapöörde ning leidnud ennast hoopis uues valdkonnas ja kes on selles uues ametis ka väga tublid,” julgustab Eesti Töötukassa Saaremaa osakonna juhataja Ave Reimaa-Lepik töö kaotanud inimesi vaatama üle oma oskused ja teadmised ning miks mitte proovima ka ettevõtja leiba.

Olete töötukassa Saaremaa osakonda juhtinud nüüdseks juba üle kolme kuu. Millised on muljed, kas on olnud ka midagi üllatavat?
Pigem on olnud hästi palju positiivset. Esiteks tänu inimestele, kellega ma koos töötan. Siia tulles ei kujutanudki ma päris hästi ette, kui raske see töö on. Just emotsionaalselt. Meie konsultandid peavad ju töö kaotanud inimestel aitama nende enesehinnangut tõsta. Kui ma näen päevast päeva, millist energiat töötukassa inimesed neisse süstivad, siis seda ma ei osanud ette näha.

Minu töötukassasse tulek langes väga heale ajale. Juunis oli Saaremaa töötuse protsent 4,1, Eesti oma 4,4, ja näha, kuidas inimesed annavad järjest oma töölesaamisest teada, see on ju hea.

Mis veel on positiivset? Toetada ja aidata tööandjaid, kes on tõsiselt mures personali leidmise pärast – see on jällegi uus tahk, millega ma enne polnud kokku puutunud. Mul on aga palve tööandjatele – leidke kindlasti aega, et anda teile tööle kandideerinud inimestele tagasisidet. Me puutume üsna tihti kokku sellega, et inimesed on teadmatuses, nad ei tea, kas nad osutusid valituks või ei osutunud. Personalipoliitikas on hea tava anda ka valituks mitte osutunud inimestele tagasisidet, mis tas oli head ja mida ta võiks endas arendada. See aitab teda palju edaspidistes tööotsingutes.

Kui pikalt töötute arv meil juba langenud on?
Saare maakond liigub samas graafikus, mis Eesti tervikuna. Nii madala protsendiga töötuse seisu pole tükil ajal olnud. See jäi ehk aastaisse 2008–2009, buumiaegadesse.
Saaremaal on töötus seotud sesoonsusega. Sel aastal alustasid Saaremaa teenindusettevõtted töötajate otsimise ja valimisega juba hästi varakult, veebruaris-märtsis. Ma arvan, et enamik on praeguseks töötajad ka leidnud, kuigi üks suurem valdkond, kus täna vabu töökohti on, ongi teenindus- ja müügisektor. Juuni lõpu seisuga oli meil teenindus- ja müügitöötajatele pakkuda 104 töökohta.

Kui statistika järgi oli juunis kogu Eestis 24% vabadest töökohtadest teenindus- ja müügitöötajatele mõeldud, 19% lihttöötajatele, 17% oskus- ja käsitöölistele, siis ka meie maakonnas on kõige nõutumad teenindus- ja müügitöötajad, järgmisena oskus- ja käsitöölised ning seejärel peaaegu võrdselt lihttöölised ja spetsialistid.

Aga samas ka kõige rohkem tööotsijaid on meil oskus- ja käsitööliste seas.

Milles põhjus on?
Eks see oskus- ja käsitööline on muidugi ääretult lai mõiste. Sinna alla käivad ka väga spetsiifiliste oskuste ja ettevalmistusega inimesed. Teisalt on ka väga spetsiifiliste oskustega töökohad, kuhu kohapealt on raske inimesi leida.

Näiteks hetkel on meil töötukassa Saaremaa osakonnas tippspetsialistidena arvel 31 inimest ja samas on ka 35 tööpakkumist. Üks koht on Kuressaare haigla, mis vajab tippspetsialiste.

Kuressaare haigla otsib endale juba pikka aega eriarste. Nüüd küll paar arsti leiti, ent erinevaid tööpakkumisi on haiglas jätkuvalt. Oskate soovitada, mida haigla võiks või peaks ette võtma, et need kohad siiski täidetud saaks?
Tippspetsialistide leidmine on kõigi väikeste maakondade tõsine probleem. Väga keeruline on anda soovitust ühele ettevõttele. Aga võibolla pikemas perspektiivis hoida silm peal kasvõi meie oma noortel ja jälgida, kes kuhu kooli on läinud. Teavitada neid juba varakult, millised on võimalused ja pakkumised, kui nad tuleksid kodusaarele tagasi.

Et hoida silm peal neil, kes Saaremaa gümnaasiumitest lähevad Tartusse arstiteaduskonda?
Jah, täna ma ei näe muud varianti kui teha sellist teadlikku suunamist noortele. Samas muidugi vahendab töötukassa haigla tööpakkumisi üle Eesti, nii et loodame parimat.

Kui tööpuudusest üldiselt rääkida, siis inimene on töötuna arvel teatud aja, pärast seda kaob ta töötukassa vaateväljast. Kui palju meie maakonnas võiks olla tegelikult töötuid?
Meil ei ole tähtaega, kui kaua võib inimene töötukassas registreeritud olla. Ta võib seda olla senikaua, kui ta tööd otsib. Oluline on see, et tal oleks tahe tööd otsida, mille saamisel me püüame teda igati aidata. Inimesed otsustavad aga ise, kas nad soovivad saada tööle meie kaudu või mitte. Ja kui nad ei soovi töötukassa kaudu tööd otsida, siis kaovadki nad meie vaateväljast.

Aga meie uksest ei astu sisse ainult töötud, väga palju on nende seas ka inimesi, kel on töö küll olemas, aga kes otsivad uut tööd.

Mis soovitusi annate inimestele, kes pole näiteks aasta jooksul tööd saanud?
Me soovitame tal väga kainelt ja kriitiliselt üle vaadata oma oskused ja teadmised ning kindlasti ka seda, mis tööturul on pakkuda, samuti oma töösoovid. On päris palju inimesi, kes on teinud elus kannapöörde ning leidnud ennast hoopis uues valdkonnas ja kes on selles uues ametis ka väga tublid.

Kui inimene ise jääb hätta, siis meil on olemas karjäärinõustaja, kellega on võimalik nõu pidada ja toetuda ka erinevatele testidele. Ma arvan, et pärast sellist vestlust on inimesel oma tugevamad küljed ka üles leitud.

Üks meie roll on kindlasti tõsta ka inimese enesehinnangut, sest kui küsida tavalise eesti inimese käest, milles sa hea oled, siis ega seda vastust nii väga tule. Me peame aitama inimesel ka välja öelda, milles ta hea on. Siis on tal kergem ka tööd leida.

Incapi suur koondamine tõi vahepeal terve rea uusi töötuid juurde. Millalgi käis ka üks Pärnu suurettevõte neile töökohti pakkumas. Kas töötukassal on teada, kui paljud kolisidki selle kutse peale Pärnu või mis neist koondatuist üldse on saanud?
Sellist statistikat, kui palju ühest või teisest ettevõttest koondatud inimesi on tööle saanud, me ei pea. Meie jaoks on kõige olulisem ikkagi inimene, tema oskused ja teadmised tööd leida.

Selliseid infopäevi nagu Pärnu ettevõte tegi, oleme meiegi korraldanud. Ma ei oska Pärnu koha pealt vastata, aga kui töötukassa tegi oma infopäeva, saime hästi palju positiivset tagasisidet. Kindlasti on meil plaanis selliseid infopäevi, eelkõige Saaremaa ettevõtetest lähtuvalt, veelgi teha.

Teine küllaltki suur koondamine on seotud Enerpointi Orissaare tehasega. Kui paljud neist on valmis Kuressaares tööl käima hakkama, kui paljud tõenäoliselt jäävad vähemalt mingiks ajaks töötuks?

Sealses tehases käisin ma ka ise, meilt oli seal kohal koondamistele reageerimise tiim – meil on olemas selline eraldi üksus ja kui meid teavitatakse koondamisest, siis läheme kohale ja räägime inimestele, millised võiksid olla nende edasised sammud.

Küsisime ka sealsetelt töötajatelt, milliste ettevõtetega kohtumisest nad on huvitatud ja tean, et nii Orissaare piirkonnast kui ka Kuressaarest käisid ettevõtted ennast tutvustamas.

Maapiirkonnas vist ongi kõige raskem olukord, kui seal mõni ettevõte uksed kinni paneb. Kodukohas ei pruugi inimene enam tööd leidagi.
Vesteldes Enerpointi Orissaare tehase inimestega olid nad mures, kuidas nad Kuresaares tööl käima hakkavad, sest see on seotud ka kuludega. Samas mu oma tutvusringkonnas on päris palju inimesi, kes käivadki iga päev nii
Muhust, Orissaarest kui ka mujalt Kuressaarde tööle. Eks peab kalkuleerima, mis on mõistlik ja mis pole.

Üks võimalus on hakata ise endale tööandjaks. Vallajuhtidega kohtudes on üks teema olnud see, kuidas innustada inimesi, et nad hakkaksid ettevõtlusega tegelema. Ka mitmetel maakonna ümarlaudadel on olnud jutuks, kuidas süstida inimestesse ettevõtlikkust ja julgustada neid. Sest ega me keegi ju ei tea, enne kui pole proovinud, kas ma olen tegija või mitte.

Mulle meeldis vaadata ETV-st saadet “Meie inimesed”. Seal rääkisid inimesed, kes on olnud samuti valikute ees, mida eluga peale hakata. Sellistest valikutest on sündinud ka näiteks Muhus leivatootmine või portselanimaalimine. Selliseid näiteid on väga palju. Kahju ainult, et inimesed on tagasihoidlikud, ei taha rääkida oma edulugudest. Neid edulugusid oleks aga kindlasti veel.

Kui usinalt töötuna arvel olevad saarlased ettevõtjaks hakkavad?
Mis puudutab ettevõtjaks hakkamist töötukassast saadava toetuse abil, siis saarlased on keskmisest aktiivsemad. Eelkõige eelistavad saarlased tegutseda teenindussfääris, iluteenuste alal, luuakse ka erinevaid hulgi- ja jaekaubandusettevõtteid, toimetatakse ehituses ja ka töötlevas tööstuses.

2013. aastal sai 21 inimest oma äri alustamise toetust ja tänavu kuue kuuga juba 13 inimest. Üldiselt saarlaste toetussumma küünib maksimumini, milleks on 4474 eurot.

Võrreldes teiste maakondadega ei ole meil soovitud aga ettevõtjaks hakata tervishoiu ja sotsiaalhoolekande alal. Võibolla tasuks sellele mõelda, arvestades meie vananevat kogukonda.

Nii et rohkem tasuks õppida sotsiaaltööd, et hakata tööle hooldajatena?
See on väga tore, et Kuressaare ametikool hakkab nüüd hooldustöötajaid ette valmistama. Maakond on tabanud ära selle, mis on pikemas perioodis vajalik.

Rääkides aga Saaremaa majandusruumist laiemalt, siis arvestades meie vananevat elanikkonda arvan, et edukas on see ettevõte, kes püüab ära kasutada eelkõige vanemaealiste inimeste oskusi ja kogemusi.

Kui vaadata töötuse vanuselist struktuuri, siis tegelikult on Saaremaal töötud üle 50-aastased naisterahvad, aga ka mehed. Neid tasuks aga tööle võtta, sest üle keskea inimesed on lojaalsemad, töötahtelisemad, nende peale võib kindel olla.

Samas ma julgustan ka töötajaid, et kui on tahe või põhjus töökohta vahetada, siis kindlasti seda teha, et saada kogemusi erinevate tööandjate juures.

Nii et hambad ristis ei tasu oma töökohast kinni hoida isegi üle 50-aastastel?
Eestlane on kannatliku loomuga, aga ma arvan, et kui inimene on hakkaja, siis leiab ta kindlasti endale uue väljundi. Töötukassa kaudu on võimalik minna ettevõttesse ka proovipäeva või kuni neljakuulist praktikat tegema, et saada teada, kas ettevõtja ja kollektiiv ning töö sobivad.

Hiljuti rakendus töötamise register. Mille poolest see töötukassa seisukohast hea on? Mis kasu on tast töötajale, tööandjale?
Töötukassa seisukohast aitab töötamise register välistada õigusliku aluseta hüvitiste maksmist. Sest kui inimene ei teavita oma tööleasumisest, maksab töötukassa talle hüvitisi.

Meie jaoks suur pluss on ka see, et need andmed on kättesaadavad reaalajas, vähetähtis pole seegi, et selline register vähendab tunduvalt paberimajandust. Ja kiirendab infovahetust tööandjatega. Töötajatele annab register aga kindlustunde, kuna nad on ametlikult tööle vormistatud.

Praegu on Eestis kuum teema töövõimereform, mille eesmärk on hinnata inimeste töövõimet, mitte -võimetust nagu seni, ja tuua vähenenud töövõimega inimesed tööturule tagasi. Inimeste töövõime hindamist hakkab korraldama töötukassa. Kas teie usute, et selle reformi abil on võimalik tuua senisest rohkem puudega ehk siis vähenenud töövõimega inimesi tööturule tagasi?
Tegelikult me toimetame erivajadustega inimeste toetamise vallas juba praegu usinasti. Nii nagu on erinevad ümberõpped tavainimestele, nii võimaldame koolitusi ka erivajadustega inimestele.

See on mu isiklik arvamus, aga mulle tundub, et tööandjad ei teagi kõiki neid võimalusi, mida on võimalik kasutada puudega inimeste töölevõtmisel. Suheldes ise puudega inimestega, näeb nende silmis sära ja motivatsiooni ning tahet tööd teha sageli võibolla isegi rohkem, kui seda on meil, tavainimestel.

Kindlasti see on valdkond, kus tööandjatele tuleb rohkem infot anda. Me peame rohkem edulugusid ka selles vallas rääkima. See julgustaks tööandjaid võtma ka rohkem inimesi endale tööle.

Kas inimeste töövõime hindamine toob kaasa muutusi ka töötukassa töös?
Pole vist päevagi, kui meil poleks päevakorral töövõimereformi läbiviimine. Ja kuna hetkel käivad veel läbirääkimised erinevate osapoolte vahel, siis teeme ka meie jõudumööda oma ettevalmistusi. Vaieldamatult saavad järgmised aastad olema ülitöised ja võimalik, et tuleb vaadata üle töötukassa kogu selline ülesehitus ja töökorraldus.

Kliendibaas saab meil olema palju laiem ja mitmekesisem. Kindlasti tähendab see ka töötukassa inimeste jaoks tõsist koolitamist, et osata uue klientuuriga toime tulla. Tuleb vaadata ka, millised on võimalused meie ruumide kohandamiseks erivajadustega inimeste teenindamiseks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 931 korda, sh täna 1)