Valsi ja külaplatsiga Pöide Veere

VAHVA SELTSKOND: Suve naudivad ja maasikaid söövad vasakult peremees Enno Raun, Kätlin Peets, tema peigmees Ernest Hodges ja perenaine Amanda Raun. Foto: Sander Ilvest

VAHVA SELTSKOND: Suve naudivad ja maasikaid söövad vasakult peremees Enno Raun, Kätlin Peets, tema peigmees Ernest Hodges ja perenaine Amanda Raun. Foto: Sander Ilvest

Ei ole just kuigi tavapärane, et ühel külal on oma hümn ja valss. Aga Pöide valla Veere külal on. Lisaks muidugi külainimeste enda algatusel loodud külaplatsile männituka sees.

“Tänapäeva inimesel on suhteliselt hea sellises külas elada,” mõlgutab mõtteid Veere külas juba kolmkümmend aastat elanud, igapäevaselt arvutivallas tegutsev Gerri Grünberg. Naabrid on lähedal, inimesi on külas vähe ning hoitakse kokku.

“Muidugi on see ka laste kasvatamise koha pealt ideaalne paik,” kinnitab Gerri, kel on varasemast kogemus nii hajaasustusega külas kui linnas elamisest. Veere külas on majad tihedalt koos, vaid külavanema talu asub teistest veidi kaugemal.

Täna oma 60. juubelisünnipäeva külaplatsil tähistav Gerri räägib lustakalt, et alguses teda veidi häiris see majade ligistikku olek, sest kui tema tahtis õues risu põletada ja tuld tegi, nägi ta, kuidas naabrid kahvatuks muutusid. Kuid nüüd on ta sellega harjunud ja naabrid ka. Gerri pakub, et Veere küla tiheasustus on tekkinud omal ajal seetõttu, et mehed käisid merel ning naised ja vanurid koondusid, et mitte üksi olla.

Kust aga Veere nimi võiks pärineda? Gerri arvab, et kunagi olnud siin meri ümberringi ja Veere küla ongi sellest nime saanud, et ta asub veere peal.

 

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 342 korda, sh täna 1)