Rohukasv on vilets, heinakogused pisikesed, talveks sööta napib (5)

HOOGU, HEINALINE! Traktorist Peeter Köster on kogenud heinaline. Suurissoos tuli tal ühe rulli pressimiseks läbida ligi 900 meetrit. Foto: Sander Ilvest

HOOGU, HEINALINE! Traktorist Peeter Köster on kogenud heinaline. Suurissoos tuli tal ühe rulli pressimiseks läbida ligi 900 meetrit. Foto: Sander Ilvest

Kihelkonna kandi põllumehed ei mäleta varasemast ajast nii viletsat heina-aastat kui tänavu. “Hektari pealt saame ehk ühe rulli heina,” näitas Kangru LP OÜ juht Rein Sepp Suurissoos paiknevaid heinarulle.

Heinateost rääkides mainis kakskümmend aastat Kihelkonnal loomakasvatusettevõtet juhtinud Rein Sepp, et tänavused kogused on peaaegu olematud. “Kevad oli külmavõitu, praegu sooja ju on, rohi peaks kasvama, aga vihma pole siinkandis olnud ja sellepärast niisugust kurba pilti näemegi,” teadis Rein Sepp nigela rohukasvu põhjust.

Teine niide söödakogusele märkimisväärset lisa ei anna. Kogenud põllumehe sõnul tuleb aga maa üle niita. Kui seda ei tee, siis pole ka ädalast lisa loota. 500 pudulojust ootavad talvel ninaesist ja nende eest tuleb hea seista.

“Sel aastal ei ole heina ka kusagilt osta. Kõigil on seda vähe. Kellel on sööta rohkem, need on oma ülejäägid juba maha müünud,” andis Sepp ülevaate.

Suurissoos läks esimene niide kevadel siloks. Vajaminevast silokogusest on Kangru LP-l tehtud vaid üks kolmandik. “Igal aastal oleme teinud ligi 3000 tonni, sel aastal saime ainult 700 tonni,” teavitas Rein Sepp.

Eelmiste aastatega kõrvutades on tänavused heinakogused veelgi napimad. “Hea, kui saame sel suvel 200 rulli kokku. Tavaliselt varume talveks 1000–1200 rulli heina,” andis osaühingu juht teada.

Kangru farmi suvine piimatoodang on stabiilne. Karjamaadel 150 lüpsilehmale korralikku vitamiinirikast rohtu jätkub.

Heinatööl on praegu kaks traktorit. Ühel on järel kaarutaja ja teisel heinapress. “Belarusid teevad töö ära. Need MTZ-82-d on ümber ehitatud – kummid on vahetatud, istmed samuti, turbod peale pandud ja muud tehtud,” andis Sepp selgitusi.

Teisipäeval tiirutasid traktorid, kaarutaja ees ja press kannul, 37 hektari suurusel heinamaal Suurissoos. Suure osa sellest pinnast on segi tuhninud metssead. Metsanotsude arvukus Kihelkonna kandis on viimastel aastatel kõvasti kasvanud. Kohalike elanike arvates on metssead sundseisus, kuna Saaremaal kanda kinnitanud hundid olevat kärssninad nende elupaigast minema kihutanud. Nüüd on sead karja- ja heinamaadel leidnud endale uue söödabaasi.

Heina- ja silorullid veetakse farmi juurde. Kihelkonna kandis on hirvesid nii palju, et nemadki tahavad põllumeeste tööst oma osa. Nad lõhuvad rullid ära ja söövad lehmadele tehtud heina. Hirved tulevad ka lautade juurde. Sepa sõnul on hirvekarjad üsnagi suured. Ükskord olid Kangru farmi heinast huvitatud üle kolmekümne hirve. Ja mitte üksnes huvitatud, see hein neile ka väga maitses.

Nõnda siis on põllumeeste olukord Lääne-Saaremaal üsna nukravõitu. Vaatamata põuale ja sigade rüüsteretkedele ning hirvedele, ei anna põllumehed alla. Rein Sepp ütles, et temagi leiaks mujal tööd, aga keegi peab ju ka maad harima ja loomi pidama.

Õnneks on maal veel neid inimesi, kes traktorirooli istuvad ja lehmi lüpsma lähevad. Tõsi, palganumbrid ei ole küll nii suured kui suurlinnades, aga vahest on maatöö juures mingi muu asi tähtsam kui töö eest makstav tasu.

Teisipäeval ei saanudki staažika mehhanisaatori Peeter Kösteri käest küsida, mis teda maatöö juures kinni hoiab, on´s heinategu see, mis oma lõhnade, päikesepaisteliste ilmade ja ei tea millega veel meelitab igal suvel ikka ja jälle rohumaadele.

“Peeter ei taha ajaleheveergudele sattuda. Ta näitab, kuidas heinatööd tehakse ja sellest piisab,” leidis Rein Sepp õigustuse, miks mees meie märguande peale ei peatanud.

Päikest jagus kogu nädalaks. Ilusad ilmad võimaldasid päevi maksimaalselt kasutada. Kõik oleks selle juures ju suurepärane, kui vaid saaginumbrid suuremad oleksid. Nüüd jääb ainult heale ädalakasvule loota, et vajaminev söödakogus talveks kätte saada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 618 korda, sh täna 1)