Kadunud esemed politseis: jalgratastest mootorsaeni (1)

OOTAVAD OMANIKKU: Meelis Juhandi hoiab kadunud asjade hoiuruumi ees „pommikohvrit“. Foto: Sander Ilvest

OOTAVAD OMANIKKU: Meelis Juhandi hoiab kadunud asjade hoiuruumi ees „pommikohvrit“. Foto: Sander Ilvest

Kuressaare politseijaoskonnas ootavad omanikku rohkem kui 10 jalgratast, reisikohver, rahakott, glükomeeter ja mootorsaag. Juhul kui omanikud endast teada ei anna, lähevad need aasta pärast leiu vormistamist üle kohaliku omavalitsuse valdusse.

Kuressaare politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanema Meelis Juhandi sõnul tullakse kaotatud esemetele küllaltki tihti järele ja ei ole ohtu, et jaoskonnas olev leiuruum täis saaks. Juhandi lisas, et kogu aeg, kui kuskil kuulutad või Facebookis infot jagad, et midagi on leitud, siis jälle tullakse asjade järele.

Kaotatud eseme tagasisaamiseks on vaja teada selle erilisi tunnuseid. Samuti tuleb kasuks ostutšeki või muu dokumendi olemasolu.

Reisikohvrit peeti pommiks
Üks kurioossemaid seiku on seotud kaotatud või unustatud reisikohvriga, mis leiti 4. mail Pargi tänavalt. Kohale kutsuti politsei ja päästjad, sest esialgu oli leidjatel kartus, et tegu võib olla pommiga. Kohver osutus siiski ohutuks ja ootab omanikku Kuressaare politseijaoskonnas. Omaniku ilmumatajäämisel võib aga juhtuda, et hoopis Kuressaare linnavalitsus saab järgmise aasta kevadel ühe kohvri võrra rikkamaks.

Kaduma kippuvad mobiiltelefonid leiuruumi tavaliselt ei jõuagi, sest nende omanik tehakse enamasti kindlaks teenusepakkuja abiga.

Leidjal on kohustus leiust teada anda eseme omanikule või politseile. Leidjal on õigus ese endale jätta, kui ta on leiust politseile teada andnud, kuid ei ole seda jaoskonda hoiule viinud ja omanik ei ole seda politseist aasta jooksul otsinud. Kui aga leidja teatamiskohustust ei täida, siis leitud ese tema omaks aasta möödudes ei saa.

Leiukoha kohalik omavalitsus saab vastava eseme endale, kui leidja on eseme viinud jaoskonda ja omanik ei ole seda aasta jooksul politseist otsinud. Politsei võtab hoiule asju, mille väärtus on rohkem kui 50 eurot. Juhandi sõnul on see üks põhjus, miks leitud asju on aastate lõikes vähemaks jäänud – krooni ajal oli leiu piirväärtuseks 100 krooni.

Leitud esemete ja nende üleandmise või kättesaamise kohta saab informatsiooni politsei- ja piirivalveameti kodulehelt.

Esemetele leitakse rakendust harva
Omavalitsused leiavad politseist saadud esemetele harva rakendust. Kaarma vallasekretär Andrus Lulla ütles, et suurem osa esemetest, mis sellisel viisil omavalitsusse jõuavad, on jalgrattad. Enamus ratastest on aga niivõrd kehvas seisukorras, et neile ei leita otstarvet. Lulla mäletab vaid kahte juhtumit, kus rattad on olnud piisavalt heas korras selleks, et anda need valla elanikele kasutamiseks.

Juhandi teadis rääkida, et Kuressaare linn on sel viisil omandatud esemeid andnud näiteks Kuressaare noorte huvikeskusele ja hooldustöötajatele. Kuressaare linnavalitsuse pressiesindaja Geili Heinmaa andmetel edastatakse antud viisil saadud esemed Kuressaare Linnamajandusele, kus need üldiselt ladustatakse. Asjade kogunedes ja lao täitudes vormistatakse aga akt, mille alusel antakse esemed üle prügilale.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 187 korda, sh täna 1)