Kõigustes õppisid noored loodushuvilised tundma kalade hingeelu

UUED TEADMISED: Agar loodusesõber Airi Saarma (hoiab kala) tutvustab, mida kalade juures uuritakse ja kuidas see kõik päriselt toimub. Airile on seltsiks vasakult: Karl Sai, Eliisa Täht ja Mari Tiitson. Foto: Sander Ilvest

UUED TEADMISED: Agar loodusesõber Airi Saarma (hoiab kala) tutvustab, mida kalade juures uuritakse ja kuidas see kõik päriselt toimub. Airile on seltsiks vasakult: Karl Sai, Eliisa Täht ja Mari Tiitson. Foto: Sander Ilvest

Kui tänavune looduslaager toimus juuni alguses ja baasteadmised ammutati just seal, siis eile kohtusid noored taas Kõigustes. Kalad kui teadustöö ja uurimisvaldkond sai õpilasteni toodud just värskelt püütud kalade ja eheda praktika toel.

Laagrite ja õppepäevade eestvedaja, sihtasutuse Ülikoolide Keskus Saaremaal tegevjuht Maie Meius jäi õppepäevaga väga rahule. “Kõiguste sadam ja selle ümbrus on imeline ning lapsedki nautisid päeva täiel rinnal,” sõnas Meius. Tema hinnangul on ülioluline anda lastele koolis õpitud baasteadmise kõrval ka praktilisi ja veidi spetsiifilisemaid teadmisi. Õppepäeval ammutas koos juhendajatega uusi teadmisi Tartu ülikooli (TÜ) teadurite käe all kokku 18-liikmeline grupp.

TÜ doktorandi Mehis Rohtla sõnul olid õpilased ja juhendajad üheskoos agarad uurima ja küsima. Püütud kalade seast leiti näiteks Läänemeres võõrliigina tuntud ümarmudil, kes kuulub väikeahvenate seltsi, kuid keda Kõiguste lahes üllataval kombel palju näha oli.

Kalu täis võrgud toodi Eesti mereinstituudi Kõiguste välibaasi ja seal said ka noored ise kalu võrgust välja noppida. “Üks tüdruk oli nii agar ja muudkui korjas neid sealt võrgu küljest ära, nii et teda pidi lausa sisse kutsuma,” muheles Rohtla.

Välibaasi hoones said õpilased jälgida, kuidas mereinstituudi töötajad seireks püütud kalu uurisid: määrati liik ja sugu, mõõdeti, kaaluti jne. Palju olulist informatsiooni kalade kohta saab otoliite uurides. Küsimusele, mida lapsed otoliitidest meelde jätsid, vastas loodushuviline Airi Saarma, et need on kuulmekivikesed, mida lihvitakse ja nende kaudu saab väga täpselt kalade vanust määrata. “Kõige suurem kala võrgus oli haug, see oli päris suur. See uus liik, ümarmudil, oli ise väike, aga pea oli hästi suur.”

Loodussõbrast õpilane Oliver Paljak ütles, et koolivaheaja kohta pidi ikka päris vara kohal olema, aga siiski oli päris tore õppepäev. “Saime ise kala aju uurida, see oli kõige põnevam,” ütles Paljak.

TÜ doktorandi arvates on tore, kui lastele selliseid üritusi korraldatakse, sest ega lapsed muudmoodi mereloomade ja nende eluoluga väga kokku puutu. “Paari noore puhul oli kohe näha, et nemad on varem kalavõrke näinud ja teadsid, kuidas asi käima peab,” rõõmustas Rohtla. Pärast tegusat hommikupoolikut pidasid noored kaunis mererannas piknikut ja tegid ülevaate omandatud uutest teadmistest.

Õppereis toimus projekti “Loodus- ja keskkonnaalaste uurimistööde konkurss 2013/2014” tegevusena ja seda toetas rahaliselt keskkonnainvesteeringute keskus. Looduslaagreid on õpilastele korraldatud juba 2001. aastast.

 

Kristi Luha

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 308 korda, sh täna 1)