Kas eelistada kutsega või kutseta töötajat? (3)

Kuigi Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon (TALO) tegi ettepaneku lisada kutseseaduse muutmisel sellesse punkt, et töökohale konkureerimisel eelistataks kutsega isikuid kutseta isikutele, seaduse muutmise eelnõus seda ettepanekut arvesse ei võetud.

“Tegime tõesti ettepaneku see punkt seadusesse lisada, et töölevõtmisel eelistataks vastava haridusega inimesi, aga kahjuks seda ei arvestatud,” tõdes Saarte Häälega rääkides TALO õigusnõunik Haldi Ojamaa. “Samas, tööandja saaks ju alati põhjendada, miks ta eelistas kedagi teist, sest kutsega inimene ei pruugi konkursi tingimustele muus osas vastata.”

Küsisime tööandjatelt ja Kuressaare ametikooli direktorilt Neeme Rannalt, kas seaduses siiski peaks olema kutsega inimese eelistamist käsitlev punkt või mitte.

Ago Arge, ASi EBC Ehitus juhataja:

Selline punkt vist hullemaks midagi ei teeks. Praegu oleks seda siiski ennatlik seadusesse sisse panna, sest kõik need kutsestandardid ja muu reaalselt ju veel ei toimi. Seda ütlen ma küll ehituse valdkonna kohta. Võib-olla ühel ilusal päeval oleks sellise nõude lisamine tõesti mõistlik otsus, aga praegu on selleks liiga vara.

Tänases Eestis, kus on tööjõupuudus, võtame tööle neid, keda meil võtta on. Pakun, et ehitusvaldkonnas on enamus selliseid, kel pole ette näidata paberit, aga keda on õpetanud elukool. Kui noorel on kutsetunnistus küll taskus, aga praktikat on olnud vähe, siis aeg teeb oma töö: küll sellest noorest viie aastaga asja saab.

See, kas eelistada erialase hariduseta, ent pika ehitajakogemusega meest noorele, äsja koolipingist tulnule, sõltub sellest, keda parasjagu vaja on. Arvan, et võtame kõiki tööle – nii ühe kui ka teise. Peaasi, et inimesel oleks tahtmine areneda ja tööd teha, mitte korraks tulla ja see aeg midagi paremat oodates lihtsalt ära olla.

Kohustama üht või teist eelistama seadusega vist siiski ei peaks.

Neeme Rand, Kuressaare ametikooli direktor:

Kui tulevikku vaadata, siis oleks olnud igati positiivne, kui see nõue seadussesse kirjutatud oleks. See väärtustaks kutse omamist ja kutsehariduse saanud inimesi.

Täna ei ole ühelgi ettevõtjal kohustust kuulutada välja avalikku konkurssi. On hea, kui ta eelistab kutsetunnistust omavaid inimesi. Täna seda üldjuhul ka tehakse. Eks iga üksikjuhtu vaadatakse muidugi eraldi, aga juba dokumendivoorus saab selekteerida, kellel on tunnistus ja kes milliste oskustega on.

Kutsetunnistus on igal juhul kindel garantii. Tunnistust ju kellelegi vägisi pihku ei suruta – inimene peab selleks ise avaldama sügavat soovi ja tõsiselt pingutama. See, kas tunnistuse saanu oma erialal töötada tahab, sõltub juba edasisest motivatsioonist.

Mark Muru, OÜ Alunaut juht:

Ühest küljest oleks ju tore, kui selline punkt seaduses oleks – see kannustaks inimesi eriala omandama. Praegune pilt tööjõuturul on selles suhtes nukker, et on hästi palju inimesi, kellel on üldharidus ja punkt.

Teisest küljest – kui see nõue oleks seaduses kirjas, võiks see nii tööandjalt kui ka tööle saada soovivatelt inimestelt mingid võimalused hoopis ära lõigata. Seega on mul keeruline seisukohta võtta.

Mina eelistan paberiga inimest – näen, et tal on mingi aluspõhi olemas ja teda on palju lihtsam spetsialistiks õpetada. Kas aga see nõue peaks olema seadusesse kirjutatud? Samas on ka kuldsete kätega inimesi, kel ei ole seda paberit, ja mõningatel juhtudel on meil selline inimene eelise saanud. Iga juhtum on erinev ja asju tuleb hoolega kaaluda. Mul on tuua näide, kus inimesel on kutsetunnistus samast valdkonnast, aga muult erialalt. Ta saab väga kiiresti järje peale ja temast saab hea töötaja. Samas on mul näide sellisest inimesest, kes oli lihtsalt hea keevitaja ja enne töötanud keevitusfirmas, ning kellest sai kiiresti hea paadiehitaja. Seega – halle varjundeid on siin rohkem kui viiskümmend.

Risto Laanet, kohviku Mosaiik peakokk:

Kutsega inimeste eelistamist seadusega kohustuslikuks teha ei tohiks. Oleneb muidugi, mis erialaga tegu.

Turu olukord on selline, et mõttetu on oodata koristaja erialale koristajapaberitega inimest – neid ju pole võtta. Kokaks aga inimene tänavalt üldjuhul tulla ei saa. Ikka see, kel kokapaber olemas.

Leian siiski, et kõige paremaks soovituseks inimesele on inimene ise. Kui inimene oskab ikka väga hästi süüa teha, vaatamata sellele, et ta pole seda koolis õppinud, on ta palju asjalikum kui teine, kes on koolist kogemata läbi saanud, süüa teha eriti ei oska ega eriti tahagi.

Arvan, et neid, kel on kokakutse kohta paber olemas, aga kes selle valdkonna vastu erilist huvi üles ei näita, on umbes pooled. Samamoodi nagu teenindajaks õppinute seas. See paber või erialane haridus üksi ei anna midagi. Inimesel võib olla ka kümme kokaharidust, aga kui tal asja vastu huvi pole, ta süüa teha ei taha, pole midagi parata. Mina võtaksin tööle ikka sellise inimese, kel on töötahe.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 530 korda, sh täna 1)